Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHTED Parlamendiga teinud ühehäälse otsuse. Nice’i lepinguga täiendati artiklit 133, andes ühenduse ainupädevusse välislepingute sõlmimise, mis peale kaupade käsitlevad ka teenuste ja intellektuaalse omandi kaubandust. Ühendus ja liikmesriigid jagavad pädevust sõlmida lepinguid, mis käsitlevad näiteks kultuuri-, audiovisuaal-, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kaubandust. EÜ asutamislepingu artikli 134 kohaselt on liikmesriikidel õigus rakendada teatud tingimustel ühendusesiseseid kaitsemeetmeid ning erinevate impordireþiimide tõttu ühendusesiseseid piiranguid. Kõnealune artikkel omas tähtsust kuni 1993. aastani, mil arendati välja siseturg ja anti ühenduse pädevusse impordireeglid. Peale seda ei saa artiklit enam praktikas kohaldada, kuid see on siiani juriidiliselt jõus. EÜ asutamislepingu artiklites 177–181 käsitletakse arengukoostööd. Artikli 177 kohaselt kuulub arengukoostöö Euroopa Ühenduse pädevusse, täiendades liikmesriikide vastavat poliitikat. EÜ arenguabi andjad pööravad erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele arengumaadele. Nimetatud artikli kohaselt on tegu partnerluse korras toimuva arengukoostööga, mille põhiliseks eesmärgiks on võitlus vaesuse vastu, arengumaade tõrgeteta ja järkjärguline integreerimine maailmamajandusse ning eelkõige ebasoodsas olukorras arengumaade püsiva majanduse ja sotsiaalsfääri arendamine. Arengukoostöö peab soodustama demokraatia ja õigusriigi tugevdamist ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist. Artiklis märgitakse ka EÜ ja liikmesriikide poolt heaks kiidetud arengulubadusi, muu hulgas eesmärki kulutada arengukoostööks 0,7% liikmesriikide kogutoodangust. Artiklis 178 sätestatakse, et EÜ võtab arvesse artiklis 177 seatud eesmärke poliitika puhul, mis mõjutab arengumaid. Artiklis 179 nimetatakse arengupoliitika vahendid. Nimetatud artikli lõike 1 kohaselt rakendab nõukogu artiklis 251 kehtestatud menetlusele (kaasotsustamismenetlus) meetmeid, mis on vajalikud artiklis 177 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Meetmeteks võivad muu hulgas olla ka mitmeaastased programmid. Artiklis sätestatakse, et EÜ arengupoliitika oluline teostaja on oma põhikirja järgi Euroopa Investeerimispank. EÜ ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide partnerlust selle artikli sätted ei mõjuta. Artiklis 180 sätestatakse, et EÜ ja liikmesriigid kooskõlastavad oma arengukoostöö poliitikat ja konsulteerivad üksteisega abiprogrammide suhtes, seda ka rahvusvahelistes organisatsioonides ning rahvusvahelistel konverentsidel. Liikmesriigid võivad algatada ühismeetmete vastuvõtmist ning vajaduse korral aitavad kaasa ühenduse abiprogrammide elluviimisele. Komisjon võib selle eesmärgi edendamiseks teha kasulikke algatusi. Artikli 181 kohaselt teevad EÜ ja liikmesriigid oma pädevuse piires koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ühenduse koostöö korralduse võib kokku leppida ühenduse ja asjassepuutuvate kolmandate osapoolte vaheliste lepingutega, mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse kooskõlas artikliga 300. Samas ei piira see liikmesriikide pädevust pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste organisatsioonidega ja sõlmida rahvusvahelisi lepinguid. Ülevaade välissuhete peatüki reguleerimisalast valdkonniti Mitmepoolsetest lepingutest olulisim on EÜ liikmelisus WTOs. Kõik EL liikmesriigid on WTO asutajaliikmed ning järgivad WTO asutamislepinguga kehtestatud reegleid. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 133 esindab ühendust WTOs Euroopa Komisjon. Lisaks WTOle osalevad ühendused ja liikmesriigid ka mitmetes teistes multilateraalsetes lepingutes, sealhulgas rahvusvahelistes tarbekaupade, transpordi, keskkonna, floora, fauna, loodusressursside ning tollikoostöö lepingutes. 17 340
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHTED Lisaks multilateraalsele koostööle on ühendused sõlminud hulgaliselt kahepoolseid lepinguid ligi 60 riigiga ning mitmete regionaalsete gruppidega (näiteks Aafrika-, Kariibimere ja Vaikse Ookeani riigid, Andeani grupp, Mercosur jne). Regionaalse koostöö ulatus on lepingute lõikes erinev, sisaldades muu hulgas reegleid kaubavahetuse, teenustekaubanduse, tollikoostöö ja investeeringute valdkonnas. Kõige olulisemaks võib pidada tolli- ja kaubandusleppeid, millega kehtestatakse kas kahe- või ühepoolsed soodustingimused (näiteks Euroopa Majanduspiirkonna leping, Euroopa lepingud, koostöö- ja kaubanduslepped, sektoraalsed kaubanduslepingud, ühepoolsete soodustuste lepingud arenguriikidega jms). Peale sooduskaubanduse kokkulepete on EÜ sõlminud mitmeid lepinguid, mille põhiliseks eesmärgiks on riikide koostöö suurendamine ning millega ei sätestata enamsoodustusreþiimist soodsamaid kaubandustingimusi (nn kolmanda põlvkonna lepingud, nagu näiteks partnerlus- ja koostöölepingud SRÜ riikidega ja koostöölepingud mitmete Ladina-Ameerika ning Aasia riikidega). Järgnevalt on regiooniti välja toodud olulisemad ühenduste sooduskaubanduse kokkulepped. Euroopa majanduspiirkond 1. jaanuaril 1995 jõustus Euroopa Majanduspiirkonna leping, mis sõlmiti EÜ, Euroopa Söeja Teraseühenduse, liikmesriikide ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (edaspidi EFTA (European Free Trade Association)) liikmesriikide (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein) vahel. Euroopa Majanduspiirkonna lepingu EFTA osapooltel on võimalik osaleda ühenduse siseturul, säilitades samas sõltumatuse EÜ ühisest põllumajandus- ja kalanduspoliitikast. ELi liikmesriike esindab Euroopa Majanduspiirkonnas Euroopa Komisjon. Euroopa Majanduspiirkonna leping koosneb 129 artiklist, 22 lisast ja 49 protokollist ning hõlmab acquis’ alusel peamiselt nelja majandusvabadust: kaupade (kalandus- ja põllumajandustooted piiratud ulatuses), isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist. Samuti käsitletakse lepingu põhiosas sotsiaalpoliitika, tarbijakaitse, keskkonna, äriühinguõiguse ja statistika valdkonna ühenduse nelja majandusvabadusega seotud horisontaalmeetmeid ning siseturu toimimise eelduseks olevaid konkurentsireegleid. Euroopa lepingud Euroopa lepingutes, mis on sõlmitud 13 Kesk- ja Ida-Euroopa riigiga, sätestatakse ELi ja assotsieerunud riigi vaheliste suhete eesmärgid. Need on: luua eeldused poolte poliitiliseks dialoogiks; kohaldada vabakaubandusreegleid poolte kogu kaubavahetusele; arendada poolte kaubavahetust ja harmoonilisi majandussidemeid, et edendada poolte dünaamilist majandusarengut ja jõukust; panna alus majanduslikule, rahalisele, kultuurilisele, sotsiaalsele ja kuritegude tõkestamise koostööle, samuti ühenduse abile assotsieerunud riigile; toetada assotsieerunud riigi majanduse arendamise püüdlusi ning luua eeldused assotsieerunud riigi järkjärguliseks integreerimiseks ELi. Pärast ELi laienemist jäävad kehtima lepingud Bulgaaria ja Rumeeniaga. 1963. aastal sõlmis EL assotsieerumislepingu Türgiga, et edendada kaubandust ja majanduskoostööd. Selle lepingu raames tehtud töö tulemusena loodi assotsiatsiooninõukogu otsusega 6. märtsil 1995 tolliliit. Otsus jõustus 1. jaanuaril 1996. Tolliliit tegeleb tööstustoodetega, see ei hõlma põllumajandustooteid ja teenuseid. 1996. aastal sõlmisid Türgi ja siis veel eksisteerinud Söe- ja Teraseliit teatud terasetoodete vabakaubanduse lepingu. Läbirääkimised jätkuvad, et laiendada tolliliitu ka põllumajandustoodetele, teenustele ja riigihangetele. Helsingi tippkohtumisel 1999. aastal sai Türgi EL kandidaatmaaks. 17 Nimetatud lepingud kuuluvad nii tolliliidu, keskkonna kui ka transpordi valdkonda. 341
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200:
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218:
VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Page 229 and 230:
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 237 and 238:
Page 239 and 240:
Page 241 and 242:
Page 243 and 244:
Page 245 and 246:
Page 247 and 248:
Page 249 and 250:
Page 251 and 252:
VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258:
VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 259 and 260:
Page 261 and 262:
Page 263 and 264:
VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 267 and 268:
Page 269 and 270:
Page 271 and 272:
VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 273 and 274:
Page 275 and 276:
Page 277 and 278:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 279 and 280:
Page 281 and 282:
Page 283 and 284:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312: VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 331 and 332: VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 339: VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 343 and 344: VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 353 and 354: VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 365 and 366: VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 375 and 376: VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 389 and 390: VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?