Seletuskiri - Välisministeerium

VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Teistes asjakohaste lepingute, nende lisade, protokollide ega deklaratsioonidega ei ole tolliliidu
valdkonda täiendavalt reguleeritud. Samas on tolliliidu valdkonda põhjalikult reguleeritud
Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni määrustega. Kõige olulisemad neist on
nõukogu määrus 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollikoodeks ning komisjoni
määrus 2454/93/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollikoodeksi rakendussätted. Nende
kahe määruse eesmärk on koondada ja süstematiseerida kõik senised 105 tollivaldkonda
reguleerivat määrust ja direktiivi, mis on tõhusalt toimiva siseturu jaoks keskne ülesanne.
Mõlemat määrust on tänaseks mitmel korral muudetud ja täiendatud, kuid sellele vaatamata
on säilitatud nende endine struktuur ning keskne tähtsus tolliliidu õiguslikul reguleerimisel.
Nõukogu määrus 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollikoodeks, sisaldab
üldeeskirju ja -protseduure, mis tagavad tariifsete ja muude EÜs kasutusele võetud EÜ ja kolmandate
riikide kaubavahetusega seotud meetmete rakendamise. Samuti sisaldab tollikoodeks
ühtse põllumajandus- ja kaubanduspoliitika meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid,
võttes arvesse mõlema ühtse poliitika nõudeid. Tollikoodeksiga reguleeritud olulisemate
valdkondadena tuleb nimetada kaupade EÜ tolliterritooriumile sissevedu ja sealt väljavedu
ning tollimaksude määramist (EÜ tollitariifistik, kaupade klassifitseerimine ja tolliväärtus).
Komisjoni määrus 2454/93/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollikoodeksi rakendussätted,
sisaldab tollikoodeksis käsitletud valdkondade üksikasjalikumat regulatsiooni.
Nimetatud kaks EÜ õigusakti moodustavad EÜ tolliregulatsiooni tuuma, mille kaudu rakendatakse
EÜ asutamislepingus sätestatud tolliliidu põhimõtteid.
2. EESMÄRK
Tolliliidu loomise peaeesmärk on algusest peale olnud liikmesriikide majanduse integreerimine
ühtseks majanduskeskkonnaks, mis suudaks paremini konkureerida Ameerika
Ühendriikide ja Aasia riikide majandusega. Ühtne kaubanduspoliitika, mille rakendamise
põhiliseks vahendiks on tolliliit, põhineb ühtsetel tollimaksumääradel, ühenduse vabakaubanduslepingutel
kolmandate riikidega, üldisel soodustussüsteemil (Generalized System of
Preferences – GSP) ning ühtsetel mittetariifsetel kaubanduspiirangutel (kvoodid, standardid,
litsentsid, nõuded jms). Tolliliit on EÜ ühisturu üks olulisi elemente ning aitab tagada üht
ühisturu neljast põhivabadusest – kaupade vaba liikumist. Ühtse tollipoliitika ja selle meetmete
rakendamine kolmandate riikide suhtes kohustab liikmesriikide tolliasutusi tegutsema
ühtse süsteemina, mis eeldab kõigilt tolliasutustelt ühesugust haldussuutlikust.
Veebruaris 2001 teatas komisjon nõukogule, parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele,
et tolliliidu strateegia tuleb üle vaadata, võttes arvesse järgmisi lähitulevikus toimuvaid muudatusi:
ELi laienemine;
tolli riigitulude koguja rolli muutumine;
kasvav vajadus kaasata tolli väliskaubanduse reguleerimisse;
kasvavad nõuded tollile kodanike turvalisuse tagamisel;
uute kaubandusmudelite teke, mis nõuavad kiiret infotehnoloogial põhinevat tolliformaalsuste
täitmist;
EÜ ettevõtjate kasvav nõudlus saada tollilt tuge konkureerimaks maailmaturul;
332