Seletuskiri - Välisministeerium
Seletuskiri - Välisministeerium
Seletuskiri - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VABA LIIKUMINE<br />
1995. aastal ratifitseeris Eesti Euroopa lepingu, mille artikli 61 kohaselt ei või Eesti ja EL<br />
vastastikku kehtestada uusi kapitali liikumise piiranguid. Liberaalne lähtepositsioon ja<br />
Euroopa lepinguga võetud kohustused seadsid mõne majandusvaldkonna õiguslikule reguleerimisele<br />
liiga jäigad raamid, muutes võimatuks leevendada areneva õigussüsteemi<br />
puuduste ning kiirete ja ulatuslike majandusreformide ebasoodsaid kõrvalmõjusid kapitali<br />
liikumist piiravate meetmete abil. Näitena võib tuua Eesti Telekomi erastamisel riigi eriõiguste<br />
ajutise säilitamise nn kuldaktsiatena, mida Euroopa Komisjon läbirääkimistel teravalt<br />
arvustas. Kuldaktsiate omandamine on komisjoni käsituses vastuolus kapitali vaba liikumise<br />
põhimõttega ning komisjon on seda seisukohta kaitsnud mitmes liikmesriikide vastu<br />
algatatud kohtuasjas. Kuna Eesti Telekomi puhul oli omandatud eriõigus ajutine (lõpeb enne<br />
Eesti ühinemist) ja selle vajadus areneva seadusandluse nõrkusega põhjendatud, siis ei tekitanud<br />
kuldaktsiate probleem Eesti ja komisjoni vahele püsivaid erimeelsusi.<br />
Teise olulise näitena õigusliku manööverdamisruumi piiratusest võib tuua olukorra, kus<br />
peaaegu vaba juurdepääs maareformi käigus erastatavale maale tõi kaasa maatulundusmaa<br />
liigse killustumise, mittesihipärase kasutamise ja kohalike maaharijate tõrjutuse maaturul.<br />
Lisapiiranguid ei võimaldanud aga Euroopa lepinguga võetud kohustused enam kasutusele<br />
võtta. Liitumisläbirääkimiste poolte koostöös leitud selle probleemi lahendus on sätestatud<br />
ühinemislepingu eelnõus üleminekumeetmetena.<br />
Kõige enam on kapitali vaba liikumise põhimõttest kõrvale kaldutud maa erastamist ja kinnisvaraturgu<br />
reguleerivates õigusaktides, peaasjalikult 1991. aastal vastu võetud maareformi<br />
seaduses ja eespool nimetatud, 1996. aastast kehtinud välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele<br />
isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduses. Muudes õigusaktides<br />
sätestatud põhiliselt potentsiaalsete (tegelikult üldse mitte või ainult üksikjuhtudel kasutatud)<br />
kitsendustega võrreldes on nende puhul tegemist reaalsete, massilistes erastamis- või<br />
tsiviiltehingutes rakendatud piirangutega välismaalaste ning välismaiste ja ka Eesti juriidiliste<br />
isikute suhtes.<br />
Maareformi seaduses on keelatud maa enampakkumisega erastamine välismaalastele. Maa<br />
ostueesõigusega erastamisel välismaalastele valitsuse määrusega piiritletud aladel on vaja<br />
maavanema luba. Seaduses on kehtestatud mitmeid hinna- ja maksesoodustusi ostjate elukoha,<br />
vanuse, tegevusala, sotsiaalse seisundi ja maa kasutamise sihtotstarbe alusel ning piiranguid<br />
omandatava maa pindala suhtes.<br />
Välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seadus<br />
lubas välismaalasele maatüki omandit üle anda üldjuhul vaid maatüki asukohajärgse maavanema<br />
loal, kui see oli kooskõlas avaliku huvi ja julgeolekuga. Välismaalasel oli keelatud omandada<br />
kinnisvara väikesaartel ja seaduses loetletud, peamiselt Venemaa piiri äärsetes kohalikes<br />
omavalitsusüksustes, kuid see oli erandina võimalik Vabariigi Valitsuse loal. Piirangud hõlmasid<br />
igat liiki kinnistute omandamist, sõltumata maaüksuse suurusest ja sihtotstarbest.<br />
Kuna välismaalastele kehtinud piirangud nii maa erastamisel kui ka tsiviilkäibes oleva kinnisasja<br />
üleandmisel olid ilmses vastuolus kapitali vaba liikumise põhimõttega ning ei olnud<br />
sellises mahus õigustatavad ka EÜ asutamislepingu artikli 58 lõike 1 punkti b alusel avaliku<br />
korra või julgeoleku kaalutlustel, pöörati liitumisläbirääkimistel peatähelepanu just nimetatud<br />
valdkondadele.<br />
Eesti seisukoht oli, et arvukate kitsendustega maareformi seadust ei ole reformi lõppjärgus<br />
enam otstarbekas muuta ja maareform tuleb kehtivail tingimustel lõpule viia enne Eesti<br />
ühinemist ELiga. Valdavas osas see eesmärk ka saavutatakse, sest maa ostueesõigusega eras-<br />
139
Change language