Seletuskiri - Välisministeerium

VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VABA LIIKUMINE
liikmesriikides võrdsetel alustel asukohariigi kodanikega; ka Eestis valla- ja linnavolikogude
valimistel on erinevalt senisest võimalik kandideerida Eesti kodakondsust mitteomavatel ELi
kodanikel. See tagab vallas või linnas püsivalt elavate isikute suurema esindatuse kohaliku
omavalitsuse teostamisel.
Valimisi viivad läbi valimiskomisjonid, kes tegutsevad Riigikogu valimise seaduse, Euroopa
Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel, ning
Siseministeerium, kelle ülesanne on koostada valimisnimekirjad. Kõik nimetatud valimised
korraldatakse ühtemoodi, seetõttu on valimiskomisjonide tegevust kerge kavandada.
3. SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Läbirääkimistel lepiti kokku ajutised üleminekumeetmed, mis on esitatud ühinemisakti VI
lisa I osas (Eesti, töötajate vaba liikumine). Nõukogu määruse 1612/68/EMÜ artiklid 1–6
annavad ELi kodanikele õiguse kandideerida vabadele töökohtadele võrdsetel tingimustel
antud riigi kodanikega. Ühinemisaktiga kehtestatud üleminekuperiood määruse artiklite 1–6
kohta tähendab, et liikmesriigis, kes ei ole avanud oma tööturgu, jäävad kehtima õigusaktid,
millega võib piirata Eesti kodanike õigust selles riigis töötada.
Eesti liitumisel ELiga jäävad praegustes liikmesriikides Eesti töötajate suhtes kehtima
siseriiklikud õigusaktid (üleminekuaeg 2 + 3 + 2 aastat). Iga liikmesriik võib oma õigusaktide
piires lubada suuremat vabadust Eesti töötajate vaba liikumise suhtes kui praegu, kaasa
arvatud tööturu täielik avamine. ELi tööturu täielikust avamisest uutele liikmesriikidele on
liitumisläbirääkimiste väliselt teatanud Rootsi, Taani, Holland, Iirimaa ja Suurbritannia.
Praegused liikmesriigid rakendavad préférence communautaire põhimõtet, eelistades tööturul
Eesti kodanikke kolmandate riikide kodanikele.
Eesti kodanikel, kes ühinemiskuupäeval töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis
ja kellele on antud luba seal töötada katkestamatult 12 kuud või kauem, on juurdepääsuõigus
nimetatud liikmesriigi tööturule, kuid mitte teiste riiklikke meetmeid kohaldavate liikmesriikide
tööturule. Samad õigused on ka Eesti kodanikel, kellele on pärast ühinemist antud
luba töötada praeguse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem. Eespool
nimetatud Eesti kodanikud jäävad neis lõikudes sätestatud õigustest ilma, kui nad vabatahtlikult
lahkuvad asjakohase liikmesriigi tööturult (VI lisa 1. peatüki punkt 2).
Enne teise aasta möödumist Eesti liitumisest vaadatakse üle praeguste liikmesriikide siseriiklike
meetmete rakendamine komisjoni raporti põhjal, mis esitatakse nõukogule. Hiljemalt
kahe aasta möödudes Eesti liitumisest teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad
jätkavad siseriiklike meetmete rakendamist või hakkab kehtima acquis’ (tööjõu vaba liikumine
ilma piiranguteta). Kui liikmesriik ei teavita komisjoni, rakendub acquis’. Eesti võib
taotleda üleminekumeetmete läbivaatamist veel ühel korral sama protseduuri järgi (VI lisa 1.
peatüki punktid 3 ja 4).
Eesti liitumisest viie aasta möödumise järel võib praegune liikmesriik säilitada riigisisesed
meetmed veel maksimaalselt kaheks aastaks, tingimusel et selle liikmesriigi tööjõuturul
esinevad või seda ähvardavad olulised häired. Liikmesriik peab teavitama komisjoni oma
soovist jätkata siseriiklike õigusaktide rakendamist, vastasel juhul rakendatakse acquis’d (VI
lisa 1. peatüki punkt 5).
Iga praegune liikmesriik, kes rakendab acquis’d, võib Eesti liitumisest alates 7. aasta lõpuni
vajaduse korral kehtestada kaitsemeetmed määruse 1612/68/EMÜ artikli 20 põhjal. Niikaua,
113