Seletuskiri - Välisministeerium

VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSIOONID
Komisjon on institutsioon, kelle ülesanded on ühenduse õigusaktide algatamine, ühenduse
õiguse rakendamine ja ühenduse korra seaduslikkuse kontroll. Nõukogu ja varem valitud president
nimetavad valitsuste ettepanekul viieks aastaks ametisse komisjoni liikmed, kes peavad
tegutsema sõltumatult ühenduse üldistes huvides. Praegu on komisjonis kakskümmend
volinikku. Komisjoni tööd juhib president, kes nimetatakse nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega
tehtud ja Euroopa Parlamendi heakskiidetud otsusega. Komisjoni tööülesannete
mahukusest tulenevalt on liikmete käsutuses haldusaparaat. Komisjon töötab kollegiaalse institutsioonina,
tehes otsuseid liikmete häälteenamusega ja vastutades nende eest ühiselt.
Komisjoni liikme ametikohustused lõppevad seoses tema ametist tagandamisega (EÜ asutamislepingu
artikkel 216); surmaga (artikkel 215); tagasiastumisega (artikkel 215); ametiaja
lõppemisega (artikkel 215) või tervele komisjonile Euroopa Parlamendi poolt umbusalduse
avaldamise korral (artikkel 201).
Nice’i lepingu muudatuste kohaselt laiendatakse alates 1. jaanuarist 2005 asutamislepingu
artikli 213 lõiget 1, millega reguleeritakse volinike arvu komisjonis ja nende määramise
korda järgmiselt:
komisjonis on üks volinik igast liikmesriigist;
volinike arvu komisjonis võib muuta nõukogu ühehäälse otsusega;
kui mõni riik liitub enne 1. jaanuari 2005, saab ta komisjonis ühe volinikukoha.
Alates päevast, mil EL koosneb 27 liikmesriigist, muudetakse artikli 213 lõiget 1 järgmiselt:
volinike arv on liikmesriikide arvust väiksem;
volinikud valitakse rotatsioonisüsteemi põhjal võrdsuse põhimõtet järgides;
nõukogu määrab volinike arvu ja rotatsioonisüsteemi ellurakendamise meetmed ühehäälse
otsusega. Otsus võetakse vastu pärast 27. liikmesriigi ühinemislepingu allakirjutamist ning
uus süsteem rakendub, kui pärast 27. liikme liitumist astub ametisse järgmine komisjon;
võrdsuse põhimõte kehtib iga liikmesriigi puhul nii volinike komisjoni kuulumise sageduse
kui ka ametisoleku perioodi pikkuse kohta. Komisjoni koosseis peab piisavalt proportsionaalselt
peegeldama liidu demograafilisi ja geograafilisi iseärasusi.
Igal liituval riigil, sealhulgas ka Eestil, on ühinemisakti artikli 45 lõike 1 kohaselt alates liitumisest
komisjonis üks voliniku koht. Komisjonis portfellide jagamisel muudatusi ei tule, uute
liikmesriikide volinikud on kuni järgmise komisjoni ametisse asumiseni portfellita.
Artikli 45 lõike 2 punktid a ja b sätestavad, et nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega,
sarnaselt EÜ asutamislepingu artiklile 215, ja kokkuleppel komisjoni presidendiga
ametisse komisjoni uued liikmed ajavahemikuks 1. maist kuni 31. oktoobrini 2004. Praeguste
volinike ametiaeg lõpeb samuti 31. oktoobril 2004. Seega säilitab komisjon kuni aastani 2005
praeguse struktuuri, mille kohaselt viiel suuremal liikmesriigil on komisjonis kaks volinikku
ning ülejäänutel üks, sellele lisanduvad ajavahemikuks 1. maist kuni 31. oktoobrini 2004 uute
liikmesriikide volinikud (igast riigist üks).
Uute liikmesriikide volinike nimetamiseks ajavahemikuks 1. maist kuni 31. oktoobrini 2004
esitavad liituvad riigid nõukogule oma voliniku kandidaadi. Volinike nimetamise protseduuri
kaasatakse Euroopa Parlament, vaatamata asjaolule, et esimese laienemisjärgse komisjoni uute
liikmesriikide volinikud on ametis vaid lühikest aega. Nõukogu edastab Euroopa Parlamendile
määratud volinike nimed 1. märtsiks 2004. Volinike nimetamisel küsitleb selleks otstarbeks
moodustatud kogu määratud volinikke nende poliitilise kogemuse ja kvalifikatsiooni kohta;
398