Seletuskiri - Välisministeerium
Seletuskiri - Välisministeerium
Seletuskiri - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
I OSA • 5. JAGU • EUROOPA LIIDU ÕIGUS<br />
Materiaalõiguse moodustavad Euroopa integratsiooni käsitlevad määrused, mis:<br />
<br />
<br />
määravad kindlaks ühenduse pädevuse, lähtudes ainupädevuse põhimõttest;<br />
määravad kindlaks integratsiooni põhialused, ülesanded ja tegevuse, mis on vajalik integratsiooni<br />
eesmärkide saavutamiseks.<br />
Esmast õigust loovad otseselt liikmesriigid.<br />
Teisese õiguse loojateks on ühenduse institutsioonid, tegutsedes esmase õiguse alusel neile<br />
antud pädevuste piires. Sellisteks õigusaktideks on eelkõige EÜ asutamislepingu artiklis 249<br />
ja EURATOMi asutamislepingu artiklis 161 loetletud õigusaktid – määrused, direktiivid,<br />
otsused, soovitused ja arvamused ning ELi lepingu artiklis 12 loetletud põhimõtted ja üldsuunised,<br />
otsused ühisstrateegia kohta, ühismeetmed ja ühisseisukohad.<br />
Määrused on kõige kaugemale ulatuva mõjuga õigusaktid EÜ õiguses. Määrusi võtavad EÜ<br />
asutamislepingu artikli 249 kohaselt vastu Euroopa Parlament koos nõukoguga, nõukogu või<br />
komisjon. Määrus on abstraktne, määramata hulgale inimestele suunatud ja üldine õigustloov<br />
akt. Kõik määrused nagu teisedki ühenduste õigusaktid avaldatakse kõikides ELi ametlikes<br />
keeltes kõigile kättesaadavas Euroopa Liidu Teatajas. Selliselt avaldatuna muutuvad määrused<br />
ilma siseriikliku harmoneerimiseta liikmesriikide õigussüsteemi osaks. Üldjoontes on liikmesriikidel<br />
keelatud kehtestada määrustega reguleeritud valdkondades siseriiklikke õigusakte.<br />
Määrusi iseloomustavad kaks rahvusvahelisele õigusele üldiselt tundmatut joont:<br />
<br />
<br />
määrused kehtivad üheselt kogu EÜ territooriumil. Üldjuhul on määrused kogu ulatuses<br />
kohustuslikud ning vahetult kohaldatavad. Määrused ei vaja jõustumiseks siseriiklikke<br />
meetmeid, veelgi enam, siseriiklikud meetmed võivad erinevates liikmesriikides<br />
seada ohtu määruste identsuse, samaaegse jõustumise ning kohtu jurisdiktsiooni määrusega<br />
reguleeritud siseriiklikust seadusest tuleneva probleemi lahendamisel. Erandjuhtudel<br />
vajavad määrused siseriiklikke meetmeid, eelkõige rakendussätete suhtes, mis käsitlevad<br />
ühenduse pädevusest väljaspool seisvaid küsimusi, nagu sanktsioonide kehtestamine<br />
ja pädevate institutsioonide loomine;<br />
määrused on vahetult kohaldatavad samaväärselt liikmesriigi siseriikliku õigusega. Määrustega<br />
kehtestatakse otseseid õigusi ja kohustusi nii liikmesriikidele kui ka nende<br />
kodanikele.<br />
Direktiivide eesmärk on liikmesriikide õigusloome ühtlustada. Direktiive kehtestab kas nõukogu<br />
üksi või koos Euroopa Parlamendiga, või komisjon nõukogu mandaadi alusel. Erinevalt<br />
määrustest ei ole direktiivid enamasti vahetult kohaldatavad, vaid need tuleb siseriiklikusse<br />
õigusesse üle võtta, kusjuures asjakohane siseriiklik õigusakt peab vastama kvaliteedilt teistele<br />
nimetatud valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. Seejuures peavad siseriiklikud<br />
õigusaktid reguleerima selgelt ja täpselt isikute õigusi ja kohustusi, et nad oleksid arusaadavad<br />
ning kohaldatavad kohtus. Liikmesriigid on kohustatud kinni pidama direktiividega<br />
kehtestatud eesmärkidest, tähtaegadest ja teistest nõuetest. Neil on õigus ise valida vajalike<br />
siseriiklike meetmete vorm. Kui direktiivi eesmärgiks on anda õigusi üksikisikutele, peetakse<br />
kõige sobivamaks seaduse vormi.<br />
Üksikisikutele õigusi andvaid direktiive võib vahetult kohaldada juhul, kui:<br />
<br />
<br />
liikmesriik ei ole direktiivi õigel ajal siseriiklikusse õigusesse üle võtnud;<br />
direktiiv on oma sisult piisavalt selge, tingimusteta, üheselt mõistetav ning nii isikuliselt<br />
kui ka esemeliselt piisavalt konkretiseeritud;<br />
41
Change language