Seletuskiri - Välisministeerium

VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TULUD
Samuti on vaja rahastada Eesti esindajate tulevast osalemist ELi institutsioonide töös. Nende
kulutuste kohta on tehtud prognoose, kuid täpset suurust on enne liitumist raske hinnata,
arvestades ELi institutsioonide hulka ning praktilise töö kogemuste puudumist. Selle teemaga
on seotud ka Eesti alalise esinduse Brüsselis arendamine lähtuvalt liitumisega seonduvatest
ülesannetest ning Euroopa Parlamendi valimiste korraldamine Eestis.
Suurte investeeringute vajadusest ning eelarvelise koormuse hajutamisest annavad märku
mitmed kokkulepitud üleminekumeetmed, näiteks keskkonna, energeetika, maksustamise ja
põllumajanduse valdkonnas. Järgnevalt on loetletud suuremad teadaolevad kulutused seoses
ELiga liitumisega läbirääkimispeatükkide kaupa.
Valdkondade võrdluses on suurimad kulutused seotud puhtama keskkonna loomisega aastani
2016 kogusummas 33 miljardit krooni. Nimetatud summa hõlmab õhu kvaliteedi tagamist,
jäätmehooldust, veekeskkonna kaitset, looduskaitset, tööstussaaste kontrolli ja riskide maandamist.
Riigieelarve kõrval kaetakse nimetatud kulud muu hulgas ELi fondide, erasektori ja
laenude abiga.
2004. aasta prognoositavast hinnatasemest lähtudes ulatuksid ELi põllumajandustoetused
(hõlmates nii otsetoetusi, ühtse põllumajanduspoliitika meetmeid kui ka maaelu arengu toetusi)
aastatel 2004–2006 Eestile 4,38 miljardi kroonini. Nende toetuste saamiseks tuleb Eestil
omakorda leida riigieelarvelisi vahendeid 1,4 miljardi krooni ulatuses.
Kalanduse kui majandusharu arenemisele ja tugevnemisele kaasa aitava struktuuripoliitika
rakendamisega on Eestil võimalik EList aastatel 2004–2006 toetustena saada 338,04 miljonit
krooni. Eesti kaasfinantseerimiskohustus oleks samal ajavahemikul 112,26 miljonit krooni.
Lisaks sellele ei tule Eestil enam eraldi tasuda rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide
liikmemakse (praegu 2–3 miljonit krooni aastas), sest ühenduse liikmemaksud piirkondlikes
kalandusorganisatsioonides tasutakse ELi ühisest eelarvest.
Institutsioonides osalemisega seoses on Eestil vaja tasuda teatud osamakse. Näiteks vastavalt
Eesti Panga arvutustele tuleks Eesti sissemakse suuruseks Euroopa Keskpanga põhikapitali
180–195 miljonit krooni. ELiga liitumise päevast makstakse sisse 5% sellest summast ehk
8,9–9,8 miljonit krooni. Lisaks varustavad europiirkonna keskpangad Euroopa Keskpanka ka
välisvaluutareservidega. Eesti panus oleks eurotsooniga liitumise päevast ca 1,8–1,95 miljardit
krooni. Nimetatud sissemaksed muutuvad pärast nende eraldamist Eesti Panga
nõueteks Euroopa Keskpanga vastu.
Alates ühinemiskuupäevast tuleb Eestil maksta Euroopa Investeerimispanga omakapitalist
märgitud aktsiate eest 90,1 miljonit krooni kaheksas võrdses osas aastatel 2004–2009. Samas
muutuvad ühinemisel Eesti ettevõtetele laenud Euroopa Investeerimispangast kergemini kättesaadavaks.
Euroopa Investeerimispank annab laene väga soodsatel tingimustel, sest tema
äritegevus ei taotle kasumit. Nende laenude intress on madal, lisaks on liikmesriikidel võimalik
Euroopa Investeerimispangast saada ka riskikapitali innovaatilistele ja kiiresti kasvavatele
ettevõtetele.
Mitmel juhul seonduvad valdkonnakulutused agentuuride või programmide osalustasudega.
Näiteks Eesti rahaline kulu mitmeaastases ettevõtluse raamprogrammis osalemiseks on aastatel
2003–2005 8,8 miljonit krooni. 2003. aasta eelarves on Eesti osamaksuks EÜ teadusuuringute,
tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 6. raamprogrammis planeeritud 34,5
miljonit krooni (sh PHARE vahenditest 13,8 miljonit krooni). Nimetatud programmid
toetavad konkurentsivõimelise majanduse ja teadussektori loomist ning arengut.
429