29.08.2014 Views

Seletuskiri - Välisministeerium

Seletuskiri - Välisministeerium

Seletuskiri - Välisministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSIOONID<br />

Peale institutsioonide kajastatakse selles seletuskirja jaos ka ELi liitumisläbirääkimistel<br />

käsitletud teisi institutsionaalseid küsimusi, mis puudutavad nõukogu ning komisjoni töögruppe<br />

ja komiteesid, tõhustatud koostööd, ELi geograafilist ulatust, keelereþiimi ning<br />

Euroopa avalikku teenistust<br />

2. EESMÄRK<br />

ELi lepingu artikli 3 alusel on ELil ühtne institutsionaalne raamistik, mis tagab tegevuse järjepidevuse<br />

ja jätkuvuse, järgides ja arendades acquis’d. Institutsioonide pädevus tuleneb ELi<br />

lepingust ja Euroopa ühenduste asutamislepingutest.<br />

ELi poliitikat viivad ellu EÜ ja EURATOMi institutsioonid – Euroopa Parlament, Euroopa<br />

Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus ja Euroopa Kontrollikoda (ELi lepingu<br />

artikkel 5). Euroopa ühenduste asutamislepingutega on loodud ka nõuandvad institutsioonid,<br />

nagu majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee, mille eesmärk on lähendada otsustusprotsessi<br />

rahvale, ning iseseisvad eriinstitutsioonid, nagu Euroopa Keskpank, Euroopa<br />

Investeerimispank, EURATOMi teadus- ja tehnikakomitee ning EURATOMi tarneagentuur.<br />

Eraldi ELi institutsioonina võib käsitada ka Euroopa Ülemkogu, mis põhineb ELi lepingu<br />

artiklil 4 ning ühendab liikmesriikide riigipäid või valitsusjuhte ning komisjoni presidenti.<br />

Ülemkogu funktsioon on kindlaks määrata ELi üldised poliitilised suunised; otsustusmenetlus<br />

ülemkogul puudub.<br />

ELi institutsioonide koosseisu ja töökorraldust, institutsioonidevahelisi suhteid, ELi töökeeli<br />

ning halduskorraldust reguleerivad ELi leping, ühenduste asutamislepingud ning nende alusel<br />

vastuvõetud õigusaktid. Teisese õiguse raames on tähtsad eelkõige protseduurireeglid.<br />

Euroopa ühenduste institutsioone käsitleb eeskätt EÜ asutamislepingu viies osa (artiklid<br />

189–280). ELi laienemise võimaldamiseks tehti 1. veebruaril 2003. aastal jõustunud Nice’i<br />

lepinguga vajalikud muudatused institutsioonide ülesehituses ja koosseisus. Muudatused on<br />

kehtestatud Nice’i lepingu järgmistes protokollides ja deklaratsioonides:<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

ELi lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud protokoll Euroopa Liidu<br />

laienemise kohta, milles on välja toodud nimetatud lepingute sätetes tehtud institutsioone<br />

käsitlevad muudatused;<br />

ELi lepingule, EÜ asutamislepingule ja EURATOMi asutamislepingule lisatud protokoll<br />

Euroopa Kohtu põhikirja kohta, mis reguleerib kohtute tööga seonduvaid täiendusi;<br />

Nice’i valitsustevahelisel konverentsil vastuvõetud deklaratsioon nr 20 ELi laienemise<br />

kohta, milles on määratud laienemise järel häälte jagunemine nõukogus 27 liikmesriigi<br />

puhul;<br />

Nice’i valitsustevahelisel konverentsil vastuvõetud deklaratsioon nr 21, mis sätestab<br />

kvalifitseeritud häälteenamuse künnise ja blokeerivaks vähemuseks vajaliku häälte arvu<br />

nõukogus pärast ELi laienemist.<br />

Ühinemisaktiga võtab Eesti institutsioone käsitlevad põhimõtted üle ning kohustub neid<br />

ELiga liitumisest alates rakendama.<br />

Ühinemisakti institutsioonide sätted täpsustavad Nice’i lepinguga tehtud ELi institutsioonide<br />

muudatusi, arvestades, et ühinemisleping sõlmitakse 10 riigiga, kuid Nice’i lepingu koostamisel<br />

arvestati liidu laienemisega 12 riigi võrra.<br />

389

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!