29.08.2014 Views

Seletuskiri - Välisministeerium

Seletuskiri - Välisministeerium

Seletuskiri - Välisministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHTED<br />

gu järgseid eesmärke ei ole võimalik tagada ühenduse õigusaktidega. Tegemist on rangelt<br />

piiritletud võimalusega ehk nn vajalikkuse põhimõttega. 14<br />

Volitused võivad tuleneda ka ühenduse teisesest õigusest, kuna ühenduse määrused, direktiivid<br />

ja otsused põhinevad esmasel õigusel ehk asutamislepingu sätetel. Euroopa Kohtu<br />

otsused toetuvad nn parallelismi ideele (in fore interno in foro externo), mille kohaselt peab<br />

pädevus välissuhetes ühtima ühendusesisese volitusega. 15 Seega ei tule volituste määramisel<br />

lähtuda ainult asutamislepingu sätetest, vaid lepingu üldskeemist ning ühenduse institutsioonide<br />

asutamislepingu alusel kehtestatud meetmetest.<br />

EÜ asutamislepingu artikli 300 kohaselt peab läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks komisjon<br />

nõukogu mandaadi alusel. Lepingud sõlmib nõukogu komisjoni ettepanekul pärast parlamendiga<br />

konsulteerimist. Läbirääkimistel aitavad komisjoni nõukogu nimetatud erikomiteed.<br />

Kui tegemist ei ole selliste valdkondade lepingutega, millele viidatakse EÜ asutamislepingu<br />

artiklis 310 16 või mille puhul nõutakse ühehäälsust, piisab lepingute sõlmimiseks nõukogu<br />

kvalifitseeritud häälteenamusest.<br />

ELi ühist kaubanduspoliitikat reguleeritakse EÜ asutamislepingu artiklitega 131-134. Välissuhete<br />

valdkonnas on EL eesmärgiks aidata kaasa maailma tasakaalustatud arengule läbi<br />

rahvusvahelise kaubanduse piirangute järkjärgulise kaotamise, tollitõkete alandamise ja arengukoostöö.<br />

Tollitariifi määrade muutmisel, tolli- ja kaubanduslepingute sõlmimisel, liberaliseerimise<br />

meetmete rakendamisel, ekspordipoliitika kujundamisel ning turukaitsemeetmete<br />

kehtestamisel lähtutakse samadest põhimõtetest.<br />

EÜ asutamislepingu artiklis 131 on sätestatud ühenduse kaubanduspoliitika üldine eesmärk,<br />

mis on maailmamajanduse harmooniline areng läbi kaubanduse liberaliseerimise. See peaks<br />

toimuma läbi piirangute järk-järgulise kaotamise ning tollitõkete alandamise. Nimetatud<br />

artikliga antakse suunised ühisele kaubanduspoliitikale.<br />

Artiklis 132 sätestatakse, et EÜ eesmärgiks on ühtlustada ühendusesisest konkurentsi kahjustavate<br />

eksporditoetuse süsteeme. Erandiks on teatud tollimaksude ja kaudsete maksude tagastamise<br />

skeemid, mida on lubatud kasutada kaupade liikmesriigist kolmandasse riiki ekspordi<br />

korral. Oluline on märkida, et varem oli EÜ asutamiselepingus kehtestatud, et ühtlustamine<br />

peab olema lõpule viidud üleminekuperioodi jooksul (s.t 1970. aastaks). Seda eesmärki ei<br />

suudetud täita ning praegu reguleeritakse ekspordi toetamise poliitikat kui ekspordipoliitika<br />

osa artikliga 133. Vaatamata sellele, kehtivad artikli 132 põhilised punktid: eksporditoetuse<br />

süsteemide ühtlustamiskohustus ning erandid.<br />

Artikkel 133 on ühist kaubanduspoliitikat käsitleva jaotise kõige olulisem osa. Selle artikli kohaselt<br />

lähtutakse ühises kaubanduspoliitikas ühtsetest põhimõtetest. Nimetatud artiklis on esitatud<br />

ka nende valdkondade nimekiri, mis ühtsete põhimõtete alla eelkõige kuuluvad: tariifimäärade<br />

muutmine, liberaliseerimismeetmete ühtlustamine, ekspordipoliitika ning kaubanduse kaitsemeetmed.<br />

Nende valdkondade poliitika on ühenduse ainupädevuses. Nimekirjas mittesisalduvate<br />

valdkondade poliitiline pädevus oleneb konkreetsest valdkonnast. Enne Nice’i lepingu<br />

jõustumist ei kuulunud teenuste ja intellektuaalse omandi küsimused ühenduse ainupädevusse,<br />

välja arvatud juhul, kui nõukogu oli komisjoni ettepanekul pärast konsulteerimist Euroopa<br />

14<br />

Euroopa Kohtu otsus 1/94 Re WTO Agreement [1995] 1 CMLR 205; [1994] ECR I 5267 ja Euroopa Kohtu otsus C-469/98 Open<br />

skies.<br />

15<br />

Euroopa Kohtu otsus 22/70, Commission v Council (ERTA) [1971] ECR 263, mille kohaselt ühenduse sisemise pädevuse kasvades<br />

areneb ka ühenduse väline pädevus.<br />

16<br />

EÜ asutamislepingu artikli 310 kohaselt võib ühendus ühe või mitme riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmida<br />

assotsiatsioonilepinguid, mis käsitlevad vastastikuseid õigusi ja kohustusi, samuti ühismeetmeid ja erimenetlusi.<br />

339

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!