Maailmataju 1

kui tähistame avaldises
paremal poolel sulgudes oleva avaldise tähega
Lainevõrrandis
asendame järgmised suurused
Sellisel juhul rahuldab funktsioon
otsitavat lainevõrrandit. Kuid peab arvestama seda, et
Funktsioonid, mis rahuldavad lainevõrrandit, kirjeldavad mingeid laineid. Laine faasikiiruse
määrab ära ruutjuur avaldise
ees oleva koefitsendi pöördväärtusest. Ühe või teise laine saame lainevõrrandi lisatingimustest.
Tehete kompleksi tähistatakse sümboolselt Laplace`i operaatoriga. See annab muutujate x, y, z
funktsioonist nende muutujate järgi võetud teist järku osatuletiste summa:
See võimaldab lainevõrrandi kirjutada aga järgmisele väga lihtsale kujule:
mis on ka meie lõplik otsitav lainevõrrand.
1.3.4 Määramatuse seosed
Oletame, et meil on üks osake, mis pidevalt teleportreerub aegruumis. Kui me aga soovime teada
osakese täpset asukohta ruumis, peab siis osake nö. „kohapeal teleportreeruma“. Mida enam täpsemalt
soovime osakese koordinaati ruumis leida, seda enam peab ta sellele lähenema – kohapeal teleportreeruma.
Sellisel juhul on osakese lainepikkus aga väga väga väike kui üldse olematu. Kuid mis
saab siis osakese impulsist? Impulss on teatavasti massi ja kiiruse korrutis p = mv. Osakeste mass
on enamasti kindel suurus, kui kiirused väga suurteks ei lähe. Kuid kiirus on muutuv väärtus. Pideva
teleportatsiooni korral on aga näha, et mida enam osakese teleportreerumine läheneb kohapeal
teleportreerumiseks ehk sellisel juhul lainepikkus üha enam lüheneb, seda enam on osakese kiirus
86