Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tegeles mõistetega, mis sai luua nii, et ei olnud vaja seostada neid loodusliku maailmaga. Kuid<br />
seevastu Aristoteles mõtles peaaegu nii nagu tänapäeval loodusteadlased. Ta põhines tajul, vaatlusel<br />
ja uurimisel. Platon ja Aristoteles arendasid selliseid tunnetusviise, millede olulisus on jäänud<br />
kestma tänapäevani.<br />
4.2 Reaalsustaju<br />
Mis on üldse reaalsus? Kuidas me seda defineeriksime? Tegelikult aga väga lihtsalt. Reaalsus<br />
näitab kuidas mingisugused asjad tegelikult on või kuidas asjad tegelikult toimivad. Paljud<br />
psühholoogid on arvamusel, et inimesed ei näe asju nii nagu asjad tegelikult on, vaid inimesed<br />
näevad asju nii nagu nad ise on. Kuid reaalsus näitab tegelikkust. Nii toimib näiteks mustkunst (<br />
illusionism ). Kui me teaksime kuidas illusionisti trikid tegelikult ( reaalselt ) toimuvad, siis pole<br />
enam trikk maagiline. Teadmatus loob üleloomuliku efekti. Teadlikkus aga kõrvaldab selle.<br />
Mustkunstniku maagilised trikid toimivad ainult ühe kindla vaatenurga alt. Kuid milleks on meil<br />
vaja reaalsust teada ja tundma õppida? Rääkimata selle tajumisest. Aga sellepärast, et<br />
loodusteaduste plahvatuslik areng viimastel sajanditel on maailma kuju muutnud. Maailm ei ole<br />
enam selline, mis ta oli näiteks keskajal. Teaduse saavutused näitavad meile teistsugusemat pilti<br />
maailmast, kus me igapäevaselt elame. Näiteks seda, et meie maailma koosneb imeväikestest<br />
osakestest või maailm pole tegelikult värviline nagu ta paistab. Tegelikult loodusteadused<br />
kirjeldavadki reaalset maailma, kuid nüüd on vaja hakata seda kõike ka tunnetama. Reaalsus on see<br />
mida kirjeldavad meile loodusteadused. Teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku ruumilisel<br />
kujundil.<br />
Kui inimene tunnetab aja ja ruumi kogu ulatust Universumis, mitte osaliselt nagu tavapäraselt,<br />
siis ta ümbritseva maailma tajumine erineb tavapärastest tingimustest. Nähtavale tuleb maailma<br />
( Universumi ) sügavam, suurem, laiem ja tähendusrikkam olemus kui harilikult. See avardab teadvustamise<br />
piire ja aitab näha illusionaarset maailma reaalsemana. Inimene teeb nüüd vahet illusioonil<br />
ja reaalsusel. Ta teadvustab nii ennast kui ka maailma ning enda ja maailma omavahelist seost<br />
palju rohkem ja selgemini kui harilikult. Inimene tajub maailma tõelisemana kui see varem oli.<br />
Inimene on võimeline enda ümbritsevat maailma ( Universumit ) teistmoodi tajuma kui seda tehakse<br />
tavapäraselt. Siia võiks tuua ühe analoogilise näite inimese viibimisest unenäos. Harilikult ei<br />
tea magav inimene ( und nähes ), et ta viibib enda loodud unenäos. Ta arvab ennast olevat samas<br />
reaalses maailmas kus ollakse ärkvel, hoolimata unenägude fantastilisusest ja korrapäratusest. Inimese<br />
taju aistingud on unenäomaailmas täpselt samasugused, mis ärkvel olleski. Kui aga inimene<br />
teab seda, et ta eksisteerib enda unenäos ja ta tegelikult magab, tajub inimene ( selle teadmise pärast<br />
) unenägu hoopis teistmoodi kui harilikult. Ta tunnetab enda eksisteerimist teistsuguses reaalsuses,<br />
mis erineb ärkvel oleku reaalsusest. Teadmine unenäos, et inimene näeb und ja tegelikult magab<br />
( ei viibi nö. pärismaailmas ), erineb maailma tajumine ärkvel ollest. Selline nähtus on teadvustamine,<br />
et ollakse enda unenäos. Seda nimetatakse teadvuslikud unenäoseisundid. Inimene teadvustab<br />
unenäos enda eksisteerimist unenäomaailmas. Kuid ärkvel olles võiks inimene tegelikult sama<br />
kogeda. Me tajuksime enda ümbritsevat maailma ( Universumit ), kus me igapäevaselt elame, sama<br />
moodi kui eespool kirjeldatud seikades. Kuid ainuke sisuline vahe seisneb selles, et see maailm, kus<br />
me ärkvel olles eksisteerime, ei ole loonud inimese enda mõistus ( psüühika ) - nagu unenäo puhul -<br />
vaid teada ja tuntud loodusseadused. Taju effekt jääb samasuguseks mis unenäo korralgi. Inimene<br />
teeb nüüd vahet illusioonil ja reaalsusel. Seni igapäevaselt elatud elu osutub illusiooniks ja ta tunnetab<br />
nüüd tõelist reaalsust – tegelikku maailma, kus ta elab. Nii nagu unenäo puhul. Inimene teadvustab<br />
reaalse maailma reaalsust ja enda eksisteerimist selles.<br />
Inimene tunnetab nüüd enda ümber olevaid loodusseadusi, mitte ainult ei tea neid kui faktiliselt.<br />
Ta tajub neid kui kõige põhjustajatena. Seda kõike, mida ta näeb, aga nende tagajärgedena. Maailm<br />
( reaalsus ) enda ümber ( kui ka enda sees ) omab nüüd suuremat mõtet ja tähendust. Mitte millelgil<br />
ei ole enam juhuslikku või mõistetamatut päritolu. Kõigel on kindel põhjus ja tagajärg. Kõik praegused<br />
sündmused on tulnud eelnevatest. Näiteks esemed kukuvad maha, sest Maa raskusjõud „tõmbab“<br />
nad enda poole. Tuul kõigutab puuoksi aasadel, sest õhuosakeste kineetiline energia kandub<br />
21
Change language