Maailmataju 1

( 3 + 3 + 4 = 10 )
kümne ''võimaliku'' erineva infoväljaga – kui arvestada ka tekkivat tervikut infovälja. See tähendab
seda, et seosed loovad uut varem esinemata infot närvisüsteemis. Kuid sellegipoolest on neuroneid
endeid ikkagi endiselt ainult kolm. Vaata jooniseid.
Joonis 6 Kolme neuroni vahel tekivad ühendused. Seosed loovad uusi seoseid.
Aju võib töötada peaaegu sama intensiivselt nii unistades kui ka teadlikult mõnda probleemi
lahendades. Inimese otsmiku taga ja oimukohtadest kõrgemal asub selline neuronitevõrgustik, mis
suuresti aktiveerub siis, kui inimene näiteks unistab ehk niisama sihitult mõtleb. Teadlased
spekuleerivad, et seal seostatakse informatsioon inimese mälestustega ja emotsioonidega. Infot
seostab inimese mõtlemiselund. Informatsiooni korrastatakse, sorteeritakse ja süstematiseeritakse.
Niimoodi võib tekkida seal uusi ideid.
Just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse,
kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu.
Rakumembraani Na + -ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega
niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid
atsetüülkoliinimolekule on ainult presünaptilises närvirakus. Sünaptiline pilu funktsioneerib just
nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise
neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks
postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm
atsetüülkoliiniesteraasi toimel. Näiteks ühe närviimpulsi liikumisel eraldub umbes 10 -20 mooli
atsetüülkoliini ehk umbes 1000 molekuli. Kuid mõned alkaloidid ( näiteks nikotiin, kokaiin,
morfiin, strühniin jne ) mõjutavad väga tugevalt atsetüülesteraasi. Näiteks üheks tugevamaks
peetakse eseriini, mis mõjub loomulikult just pärssijana. Näiteks atsetüülkoliiniesteraasi muudavad
toimetuks mõnede madude mürgid ja mõned närvigaasid, mis on üsna tugevatoimelised. See peatab
inimese närvisüsteemis informatsiooni ( ehk närviimpulsi ) leviku ja seetõttu inimene sureb.
2.3 Seostesüsteemid
Kogu inimese närvisüsteem on väga süsteemse ehitusega. Niisamuti on ka seosed neuronite
vahel. Kõik neuronid on omavahel ühenduses. Näiteks üks neuron võib olla seoses mõne teise
neuroniga. Kuid neuronite seosed moodustavad omakorda gruppe ( süsteeme ). Neid nimetatakse
seostesüsteemideks või seosteseosteks. Näiteks üks neuronite seoste grupp võib olla seoses teise
grupiga, kuid see omakorda võib olla seoses kolmandaga jne jne. Niimoodi on ülesehitatud kogu
närvisüsteem. Varem oli juba mainitud, et seosed loovad uusi seoseid. Kuid seosed võivad luua ka
8