Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Muistsel ajal elanud inimene nende probleemide üle ei juurelnud, kuid tänapäeval mõistab<br />
etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud<br />
just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei<br />
ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et „...erinevate rahvaste maailmadel on<br />
erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetriale,<br />
aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei<br />
lahutata „mitteinimesest“ ega elu surmast nagu meie maailmas“. Maailmavaade ja müstiline ning<br />
religioossne mõttelaad vastab muistsele inimesele enam just müüdi vorm. Kunagiste kultuuride<br />
põhilisteks elementideks olidki just müüdid.<br />
Muistne inimene nägi ainult piiratult looduse „loogilist korrastatust“. Ja nii oligi inimese jaoks<br />
kõik võimalik . See võimaldas luua müüte, mida mõistus loogiliselt seletada iialgi ei saanud.<br />
Võimaliku ja võimatu vahele piiri näeb inimene alles siis, kui ta on käinud läbi pika kultuuri<br />
arengutee.<br />
Euroopa kultuuri ajaloos oli just antiikmütoloogial väga suur tähtsus. Antiikmütoloogia mõjutas<br />
ka kristluse kujunemist.<br />
Inimeste väljamõeldu on nende jaoks tegelikkus hoolimata sellest, et neid reaalselt olemas ei ole.<br />
Sellist reaalsuse vastandit nimetataksegi irreaalsuseks. Inimese usk ei pea otsima müüdi tõesuse<br />
kohta mingeid loogilisi seletusi. Seepärast irreaalsus ja reaalsus kokku sulanduvadki.<br />
Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja<br />
analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide<br />
sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik<br />
käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates<br />
vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid<br />
müüte.<br />
Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi<br />
elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab<br />
inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse „kaitsemehhanismiks“.<br />
Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline<br />
tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia<br />
inimesele „tehnilised“ vahendid loodusega paremini toime tulekuks. Maagia sisaldab endast<br />
mitmesuguseid sümboolsete protseduuride kogu. Inimese füüsiliste tegemiste taga peitub tegelikult<br />
selle maagia ( vaimne ) müstiline võim ja vägi, millest siis abi otsitakse. Inimesed ei kahtle nende<br />
toimingute oodatud mõjudest isegi siis, kui need mingisugust oodatud mõju ei anna. Maagia tugev<br />
jõud väljendub loitsus, laulus, jne. Sellised rituaalid mõjutavad ka inimkeele ehituse aluseid –<br />
näiteks sõnaliikide „algallikaid“.<br />
Sellised asjaolud tulevad just inimese mütoloogilise mõtlemise eripärast, mis on seotud<br />
antropomorfismiga ja inimese müstilise ühtsustundega. Arhailine inimene uskuvat mingisugusesse<br />
kõike juhtivasse üldisesse ja vaimsesse jõusse. Ta arvavat ka seda, et selline jõud mõjutab nii<br />
loodust kui ka inimest ennast. Kui mingid asjad on omavahel sarnased, siis peavad olema ka need<br />
omavahel seoses. Selline on analoogia, mis määratakse inimese seost loodusega. Selline asjaolu<br />
võimaldab manipuleerida piltidega, kujudega jne. Mõistus ütleb, et sarnasus toob omakorda ka<br />
sarnasuse. Antud mõttelaad on omane laste mõttemaailmale, mida iseloomustab animism ja<br />
egotsentrism. Lapse nägemuse jaoks on asjad „hingestatud“. See ongi lapseliku animismi põhiliseks<br />
iseloomujooneks. Ka selle funktsioonid tingivad müüdi iseloomulikud küljed.<br />
Mütoloogiliste süžeede ja kujundite transleerumises väljendubki stereotüpiseerimine.<br />
Stereotüübid etendavad sarnaseid harjumusi, milleks need siis muutuvad. Stereotüüp surub alla<br />
inimese individuaalse „teadvuse“ ja selle asemele tõstab esile kollektiivse „teadvuse“. Näiteks<br />
ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende<br />
„süžeegrammatikate kategooriad“.<br />
Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised<br />
„ebareaalsused“. Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks<br />
võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele.<br />
Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika<br />
7
Change language