Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
de vahelisis kaugusi ajas. Nende ulatusi ajas. Ja ka inimese enda „kohta“ selles. Inimene tajub aja<br />
ulatust, aja sügavust. Esimesel juhul selline tunnetus ei teki. Küll aga võib tekkida nostalgiline tunne.<br />
Teisel juhul aga inimene tajub sündmuse ( enda mälestuses ) kaugust ajas.<br />
Inimesed liiguvad ajas tegelikult peaaegu pidevalt. Selline oskus või võime on teadaolevalt<br />
ainult inimesel ja ühelgi teisel loomariigi esindajal sellist võimet ei ole olemas. Inimene saab<br />
liikuda ajas ainult oma mõtetes, kujutlustes. Näiteks planeerides oma tegevusi ette, mida tulevikus<br />
sooritada või meenutades vanu aega – sukeldudes oma mõtetes minevikus aset leidnud<br />
sündmustesse. Sellist imetabast võimet nimetatakse kronesteesiaks, mis tuleb kreeka keelsetest<br />
sõnadest chronos ( mis tähendab aega ) ja aisthesis ( mis tähendab taju ). Otsetõlkes tähendaks<br />
kronesteesia mõiste ajataju. Inimesel on selline võime unikaalne, sest mitte ühelgi teisel eluvormil<br />
Maal ei ole sellist võimet. Tänu sellele võimele suudame me teha näiteks tuleviku plaane ja<br />
vastavalt sellele muuta oma käitumisharjumusi. Lapsel areneb selline mõttes ajas liikumise võime<br />
välja alles umbes 3 – 5 esimese eluaasta jooksul. Ilma kronesteesia võimeta ei suudaks inimesed<br />
unistada ega tuleviku sündmuste mõju ette näha praegustele olukordadele.<br />
Inimese kronesteesia võimet peetakse üheks kõige otsustavamaks teguriks kunagiste<br />
kõrgkultuuride ja tsivilisatsioonide tekkeloos. Mõttes ajas liikuda annab inimesele võime analüüsida<br />
minevikku ja olevikku ning seejärel ennustada ette võivaid sündmusi. Niimoodi inimene otsustab,<br />
eristab ja valib. Kunagiste suurte monumentide püstitamisega sooviti jääda surematuks – kesta edasi<br />
ka tulevikus, peale inimese surma. On olemas ohtlikuid olukordi, kus on hädavajalik analüüsida<br />
olevikus asetleidvaid situatsioone ja luua sellest tuleviku stsenaarium. Kronesteesia võime on<br />
kindlasti inimmõistuse üks põhifunktsioone, mille olemasoluta ei tunneks me selliseid kultuure, mis<br />
tänapäeval olemas või säilinud on. Analüüsida minevikku ja olevikku ning sellest järeldada<br />
tulevikus aset leidvaid sündmusi on inimese mõistuse üks tähtsamaid omadusi.<br />
H. Bergson arvab seda, et tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomulikumat<br />
intelligentsust. Abstraheerimisvõimeks nimetatakse seda, et kui inimesel on ajus kujutlus<br />
valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab<br />
inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse<br />
realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese<br />
intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi,<br />
mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus<br />
ja tulevikus. Seepärast ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. „Kes ei mäleta<br />
minevikku, see elab ilma tulevikuta.“<br />
See, kuidas inimesed erinevaid nähtusi ajus töötlevad, määrab ära nende aja tunnetamise. Selle<br />
mõistmiseks on välja tuua hea analoogia - film. Filmis järgnevad kiiresti üksteisele rida staatilisi<br />
pilte, mis jätavad sellise mulje, et film jookseb silmade eest läbi näiliselt katkematu piltide jadana.<br />
Filmi iga pilt erineb natukene üksteisest ja seda on hästi näha siis, kui kerida filmi aeglasemalt.<br />
Kuid filmi katkematu liikumise illusioon tekib siis, kui pildid ilmuvad ekraanile kiirusega 24 pilti<br />
sekundis. Inimese aju töötab tegelikult täpselt samamoodi. Inimene näeb maailma sarnaselt filmiga<br />
samuti piltide jadana. Aju registreerides muutusi skanneerib kiiresti iga uut kuvandit. Seetõttu<br />
inimene oskab vältida kokkupõrkeid igasuguste objektega. Nii nagu filmi korralgi on tegemist siiski<br />
aju poolt loodud liikumise illusiooniga. Näiteks kui piltide arv muutuks sekundis väiksemaks, siis<br />
inimese ajataju oluliselt muutuks. Aeg sellisel juhul kiireneks. Näiteks aastad mööduksid umbes<br />
tundidega. Kui aga aju skanneeriks igas sekundis palju rohkem pilte, siis näeb inimene palju detaile.<br />
Aeg sellisel juhul aegleneks.<br />
3.4 Ajatu ja ruumitu taju<br />
Ajatu ja ruumitu taju ilmneb inimesel siis, kui ta „viibib“ hyperruumis, mitte enam tavaruumis.<br />
Hyperruumi ja tavaruumi füüsikalist olemust seletatakse juba ajas rändamise füüsikateoorias<br />
18
Change language