Maailmataju 1

kirjeldada. Siinuseline laine, mis on lõputu, on tegelikult idealiseeritud, sest seda tegelikult ei ole
looduses olemas. Faasikiirus näitab aga sama faasiga punktide levimiskiirust, mitte aga konkreetse
osakese levimiskiirust. Uurida tuleb laine rühmakiirust.
Olemasolevad lained on üldjuhul ruumis ikkagi lokaliseeritud. Need kujutavad endast mitme
( tihti lõputu ) siinuselise laine superpositsiooni. Just ruumis liikuvat osakest võibki selline lokaliseeritut
lainet ehk lainepaketti kujutada. Laine rühmakiirus annab levimiskiiruse järgmiselt:
Relatiivsusteooriast on teada energia, massi ja impulsi vahelist seost:
Ja siin ongi näha seda, et de`Broglie osakese rühmakiirus on võrdne osakese tegeliku liikumiskiirusega
v:
Nendest võrranditest järeldub selgesti see, et osakese kirjeldamine lainena on võimalik. ( Loide
2007, 25-26 ).
1.3.7 Elektronilained vesiniku aatomis
On teada seda, et statsionaarsetele orbiitidele mahub ainult täisarv elektronlaineid. Võtame
näiteks mõne suvalise vesinikuaatomi statsionaarse orbiidi raadiusega r. Arvutame välja lainepikkuse
ja ringjoone suhte:
Saadud valem näitab seda, et mitu lainepikkust mahub antud orbiidile. Selleks avaldame raadiuse
Bohri kvanttingimusest:
Valemist
2πr = n λ = n ( h / mv ) ehk mvr = nh
saame välja arvutada lainepikkuse. Siis saame
94