You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks<br />
teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud – nii nagu<br />
tänapäeval nõnda ka miljoneid aastaid tagasi. Ta ei põhjendanud seda mingite teatud kindlate katastroofidega,<br />
millele põhinesid mõned teised seletused. Aktualism on aluseks sellistele meetoditele,<br />
millega tänapäeval asetleidvaid geoloogilisi protsesse uurides seletatakse Maa ajaloos toimunud<br />
geoloogilisi protsesse. Evolutsiooniteooria, mille rajajaks oli Charles Darwin, muutis oluliselt<br />
loodusteaduslikku maailmapilti. Teooria tuumaks on see, et taime- ja loomaliigid ei ole<br />
muutumatud, vaid muutuvad väga pika aja jooksul. Sealhulgas ka inimesed. Elusolendite arengut<br />
suunabki looduslik valik. Keemias aga tegi üldistusi Dmitri Mendelejev oma perioodilisusseaduse<br />
avastamisega, mis on tuntud ka kui Mendelejevi tabelina, mis näitab keemiliste elementide<br />
omaduste perioodilisuse sõltuvust nende aatommassist. Geneetikale pani aluse Gregor Johann<br />
Mendel, kuid omal ajal ei saanud ta tuntuse ega tunnustuse osaliseks.<br />
Mõni oletus võib osutuda teiste kõrval nii julgeks, et seda ei suutvat uskuda, kuidas tehnoloogia<br />
areng võimaldab uusi uurimismeetodeid. Need näitavad uusi fakte. Kuid ka vana ja võibolla ka isegi<br />
hüljatud hüpotees võib uues vormis muuta kogu olemasolevat süsteemi. Seda nimetatakse siis juba<br />
paradigmaks. Niimoodi muudab see tegelikult kaasaegsemaks teaduslikule maailmavaatele. Näiteks<br />
geograafias õpitav laamtektoonika. Alfred Wegener seletas esimesena Aafrika lääne- ja Lõuna-<br />
Ameerika idaranniku kokkusobivust mandrite triivimisega. Oma väiteid põhjendas ta geoloogiliste<br />
andmetega. Ta leidis, et tänapäeval olemasolevad mandrid on kunagi lagunenud ühe suure mandri<br />
laialitriivinud osad. Kuni 20. sajandi keskpaigani seda hüpoteesi ei usutud, sest ta ei suutnud<br />
seletada mandrite liikumise põhjust. Nii ka teised geoloogid ei suutnud seda teha, kes pooldasid<br />
antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avastamine<br />
toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise. Harry Hess ja okeanograaf Robert Dietz<br />
lõid hüpoteesi, et mere põhi laieneb keskmäestikest kahele poole. Inglise geofüüsik Dan McKenzie<br />
oletas, et maakoor koosneb laamadest, kuid nende laamade liikumist seletas ameerika geoloog<br />
Jason Morgan. Laamtektoonika tõesust kinnitas ookeanide põhja puurimistöödega USA uurimislaev<br />
Glomar Challenger.<br />
Keskkonnaprobleeme ja globaliseerumist peetakse tänapäeval üheks suurimateks probleemideks.<br />
Nende lahendamine aga eeldab Maad kui terviksüsteemi käsitletavaid üldistavate teaduslikke<br />
seletuste loomist. Näiteks Vladimir Vernadski käsitles esimesena loodusvarasid ühtsena ja täpisteaduslikuna.<br />
Näiteks oli tema jaoks elusaine ehk biomass kui mingi füüsikaline suurus. Ta arendas<br />
biosfääriõpetust ja lõi biogeokeemia. Gaia hüpoteesi püstitas 1969. aastal James Lovelock. Gaia<br />
hüpotees seisneb selles, et elusloodus planeet Maal ei ole ainult kohastunud elukeskkonnaga, vaid ta<br />
on seda ka muutnud samal ajal ise evolutsioneerudes.<br />
Juba teaduse arengu algusest peale on teadus spetsialiseerunud. Näiteks ka kirjeldav geograafia<br />
suuresti spetsialiseerus erinevateks teadusharudeks. Mõnede geograafia teadusharude teaduslikud<br />
uurimismeetodid arenesid väga edukalt ning nad muutusid omaette teadusteks, kuid neid ühendab<br />
kirjeldava geograafiaga ainult ajalooline side. Nii oli see eriti loodust uurivate teadusharude korral.<br />
Näiteks geoloogia, mis uurib kivimeid, hüdroloogia, mis uurib vett ja meteoroloogia, mis uurib<br />
õhku, muutusid omatte loodusteadusteks. Nad sisaldavad omasid teooriaid ja uurimismeetodeid,<br />
kuid samas kasutavad nad ka teiste teaduste meetodeid nagu näiteks füüsika ja keemia meetodeid.<br />
Näiteks tänapäeva meteoroloogia liigitatakse atmosfäärifüüsikaks ja rakendusmeteoroloogiaks.<br />
Atmosfäärifüüsika uurib matemaatika ja füüsika reeglitega planeedi atmosfääri ning rakendusmeteoroloogia<br />
harude teadustulemusi kasutatakse inimeste igapäevases elus nagu näiteks sünoptiline<br />
meteoroloogia prognoosib ilma.<br />
Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia teadusharudeks.<br />
Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste<br />
seotus geograafiaga tähendas ainult Maal paiknemisega seonduvat nagu näiteks taime-, looma- ja<br />
mullageograafia.<br />
Geograafia teadusharud, mis uurivad rahvaid ja erinevaid maid, muutusid samuti omaette<br />
teadusteks. Majandusteadus oli üks esimesi fundamentaalteadusi ühiskonnateadustes. Pärast seda<br />
arenes välja ka majandusgeograafia, mis uurib majanduse ruumilist jaotust ja korraldust planeet<br />
Maal. Demograafia uurib rahvastikku teaduslike uurimismeetoditega, kuid rahvastikugeograafia<br />
50
Change language