Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
domineerib z gruppi. Kui aga neuronigrupid x ja y ei ole omavahel sünkroonsed, siis grupp z<br />
sünkroniseerub grupi x või grupi y-ga, kuid mitte mõlemaga samaaegselt. Neuronigrupid x ja y saab<br />
saata signaali z grupile ainult siis, kui üks neist sünkroniseerub grupi z-ga. Teine grupp paraku (<br />
grupp, mis ei sünkroniseeru z grupiga ) ei saa signaali z-le välja saata. Sünkronisatsioon võimaldab<br />
erinevaid ajusüsteeme omavahel funktsionaalselt kokku liita. Objekti värvus, kuju ja suurus on ajule<br />
informatsioonid, mis tulevad samast ruumipositsioonist. Sellest järeldatakse ka seda, et selle<br />
ruumilise informatsiooni põhjal sünkroniseeruvad õiged neuronipopulatsioonid. Kuid selline<br />
sõlmimine on asukohapõhine sõlmimismehhanism. See tähendab ka seda, et asukohapõhise<br />
sõlmimise tulemus on neuronipopulatsioonide sünkroniseerimine. Kuid sünkronisatsioon ajus ei saa<br />
olla oma olemuselt teadvuse neuromehhanism. See mehhanism ajus lihtsalt reguleerib impulsside<br />
liikumist ühelt neuronilt teisele. Sünkronisatsioon ajus on lihtsalt impulsside liikumiste regulaator.<br />
Selleks aga toome ühe hea näite. Näiteks uuringud on näidanud seda, et inimese aju otsmikusagara<br />
keskused koordineerivad ( visuaalse ) tähelepanu korral sünkronisatsiooni abil visuaalse korteksi<br />
aktiivsust. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi piirkondade vahel tekib funktsionaalne omavaheline<br />
seos just läbi sünkroonsuse. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi neuronid on omavahel seega<br />
sünkroonis. Tänu sellele võetakse paremini vastu sisendit. Kuid töödeldud informatsioon võib<br />
siirduda ka visuaalsest ajupiirkonnast otsmikusagarasse. Seda võimaldab just sünkronisatsioon, mis<br />
esineb erinevate ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon võimaldab informatsiooni ajus kiiresti ja<br />
tõhusalt edastada. Neuronipopulatsioonide aktiveerimisest on efektiivsem just sisend, mis on<br />
sünkroniseeritud. Aju kasutab sünkronisatsiooni, sest siis ei pea palju energiat kulutama rohkete<br />
neuronite aktsioonipotentsiaalide ( ehk impulsside ) välja saatmiseks. Sünkronisatsiooni korral on<br />
neid aga palju vähem. Kaks neuronit on omavahel funktsionaalselt seotud ainult siis, kui üks neuron<br />
saadab oma impulsi teisele neuronile. Seda võimaldab kahe neuroni sünkroonne aktivatsioon. Kõik<br />
see esineb ka erinevate ajupiirkondade vahel, mitte ainult üksikneuronite või<br />
neuronipopulatsioonide tasemel.<br />
Informatsioon on ajus erinevate piirkondade vahel ära jaotatud. Probleem seisneb selles, et<br />
kuidas ajus toimub info kokku sõlmimine, sest teadvustatud taju on ju ühtne. Aju jaotab info<br />
erinevate piirkondade vahel ära. Kuid kuidas aju seda teeb, aitab ka info sõlmimist paremini mõista.<br />
See tähendab seda, et nii, kuidas aju oskab infot jaotada erinevate piirkondade vahel ära, peab sama<br />
mehhanism ka toimuma ( vastupidiselt info laiali hajutamisele ) info sõlmimise korral. Aga kuidas<br />
neuronid ikkagi teavad objekti õigeid omadusi kokku liita? Neuronite sünkronisatsioon seda<br />
probleemi ju ära ei lahenda. Näiteks kui inimene tajub sellist objekti, mida ta kunagi varem näinud<br />
ei ole. Kuidas siis neuronid teavad selle objekti omadusi kokku sõlmida? Ajus sõlmitakse<br />
informatsioon sellest hoolimata kokku ühtseks taju muljeks. Ilmselt toimub see impulsside<br />
ruumilise informatsiooni baasil – s.t. impulsside juhteteede ( liikumise trajektooride ) kaudu, kust<br />
informatsioon hargnema ( liigenduma ) hakkas. Näiteks lahkneva ehk divergentse seose korral on (<br />
vastupidiselt koonduva ehk konvergentse seose korral ) ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude<br />
rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Impulsside<br />
liikumised ajus ju toimuvad mööda kindlaid trajektoore.<br />
Kui ajus olevad kõik impulsid koonduvad ühte teatud ruumipunkti ( sellisel viisil kujuneb välja<br />
teadvus ), siis need impulsid ei jää sinna „kinni“, vaid nad lihtsalt läbivad selle punkti ja hajuvad<br />
taas erinevatesse aju osadesse, et siis hiljem uuesti koonduda antud punkti. Seega ajus liikuvad<br />
impulsid hajuvad ja koonduvad ning siis jälle hajuvad ja koonduvad jne jne. See tähendab seda, et<br />
ajus liiguvad impulsid „ringi-ratast“. Näiteks suur osa sensoorsetest signaalidest ( ehk impulsid )<br />
läbivad taalamuse piirkonna. Edasi hakkavad neid signaale töötlema aju kõrgemad keskused (<br />
näiteks ajukoor ). Taalamus on seega kontrollkeskus ja võimalik sõlmimisala ( impulsside<br />
koondumise piirkond ). Kuid taalamusse tulevad impulsid ajukoorest tagasi ( tagasi-sidestatud<br />
süsteem ). Selle kaudu töödeltakse inimese tunnetusprtosesse ja käitumist. See muidugi sõltub<br />
inimese seisundist, tähelepanust, huvidest ja eesmärkidest. Kui aga taalamuse intralaminaarsete<br />
tuumade ühendused ajukoorega on kahjustada saanud, kaotab inimene enamasti teadvuse.<br />
Kuid Tononi ja Cirelli tõestasid, et kui inimene magab sügavat und, siis väheneb ühtlaselt tal<br />
ajus olevad sünaptilised ühendused. See aitab võimaldada vähendada energiatarbimist ja samas ka<br />
6
Change language