Maailmataju 1

järeldub see, et kui mõlemad avad on avatud, siis P = 64, P 2 = 36 ja punkti X jõuab 178 elektroni
sekundis. Punktis X on tegemist interferentsi miinimumiga.
1.3.6 Osakese kirjeldamine lainena
Kirjutame välja siinuselise laine võrrandi, mis liigub x-telje sihis:
k on lainearv ja see on seotud lainepikkusega:
Tavaliselt esitatakse selline laine kompleksarvulisel kujul:
Esitatakse kompleksarvulisel kujul sellepärast, et eksponente on matemaatiliselt lihtne diferentseerida
ja integreerida. Klassikalises füüsikas on lihtne just laine kompleksarvulisel kujul teha
matemaatilisi arvutusi. Kuna füüsikalised suurused on reaalarvulised, siis tuleb pärast arvutusi
reaalosa eraldada. Viimane seos ongi välja toodud kompleksarvulise laine reaalosa.
Kuid viimase seose ( laine ) on võimalik avaldada ka energia ja impulsi kaudu:
Viimane siinuseline laine on välja toodud osakese-karakteristikute kaudu ( näiteks energia,
impulss, mass jne ), kuid varem oli laine kuju antud laine-karakteristikute kaudu ( näiteks sagedus,
lainearv jne ).
Järgnevalt leiame de`Broglie laine faasikiiruse.
Relatiivsusteoorias tuntakse osakese impulsi ja energia vahelist seost:
Kuid siin on näha seda, et de`Broglie laine faasikiirus on valguse kiirusest ( vaakumis ) suurem.
Kuna valguse kiirust vaakumis ei saa ületada, siis de`Broglie laine ei saa ilmselt reaalset osakest
93