Maailmataju 1

millest impulsimomendid
ehk
Viimane seos näitab meile juba impulsimomendi jäävuse seadust ehk
See tähendab seda, et impulsimomendi jäävuse seadus tuleneb ruumisuundade samaväärsusest.
Kuid laengute jäävuse seadused tulenevad mitmesugustest sümmeetriaomadustest.
( Lorents 1998, 257-263 ).
2.5 Ajatu Universum
Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis
ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus
asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas.
Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Selles mõttes Universum ise on tegelikult ajatu. See tähendab
seda, et aega ei ole. Kuid sellest järeldub omakorda veel üks tõsiasi. Igasugune liikumine
Universumis on seotud ajaga – täpsemalt öeldes ajavormidega nagu näiteks minevik, olevik ja
tulevik. Näiteks keha liikumise kiiruse kirjeldamiseks kasutatakse alghetke, hetkkiiruse ja
lõppkiiruse mõisteid. Kui aga Universum ise on tegelikult ajatu, s.t. eksisteerib ainult oleviku
ajavorm, siis Universumis toimuv ka tegelikult ei liigu. Liikumist ei ole tegelikult olemas. See on
illusioon. Sellepärast, et eksisteerib ainult olevik ja minevikku ning tulevikku ei ole tegelikult
olemas.
Igapäevaselt elav inimene liigub sageli ruumis ühest punktist teise. Kuid ajarändur liigub ajas
ühest ajahetkest teise, mis sisuliselt on analoogne ruumis liikumisega ühest punktist teise. Sellest
tulenevalt eksisteerivad Universumis ammu hävinud hooned, kuid seda teistel ajahetkedel nii nagu
107