Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt. Selle sisu on palju abstraktsem. Kõige lihtsama<br />
intelligentsuse määratluse järgi on intelligentsus inimese vaimsete võimete süsteem. Mida<br />
intelligentsem on inimene, seda enam ta probleeme lahendada suudab ja seda enam ta suudab<br />
saavutada selliseid tulemusi, mis on kasulikud ja planeeritud. Kuid intelligentne inimene on<br />
võimeline ka probleeme püstitada. See avardab inimese tunnetuslikku tegevust. Kuid inimese<br />
intelligentsusel on palju erinevaid liike. Näiteks intelligentsuse liike liigitatakse enamasti vastavalt<br />
inimese tegevusalade järgi – näiteks muusikaline, kehalis-kinesteetiline, ruumiline, lingvistiline,<br />
loogilis-matemaatiline, intrapersonaalne, interpersonaalne intelligentsus. Niimoodi jaotas<br />
intelligentsuse Garnder. Loovus on aga inimese isiksuse omaduste kogum. Mida loovam on<br />
inimene, seda enam ta suudab erinevaid probleeme lahendada ja saada tulemusi. Suure loovusega<br />
inimene suudab luua uusi ideid. Näiteks meie elu muudavad paremaks ja mugavamaks uute ideede,<br />
toodete, seadmete või kunstiteoste loomine. Kuid loovuse mõiste on siiski kahetähenduslik. Näiteks<br />
on olemas loomine kui inimtegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus. Inimese loovtegevuses<br />
toimuvad kognitiivsed protsessid. Kuid looming võib olla valmis raamat, film, toode, idee,<br />
kunstiteos jpm.<br />
Intelligentsus näitab seda, et kui hästi suudab inimene erinevaid informatsioone käsitleda ja<br />
opereerida ning loogiliselt järeldada. Loov mõtlemine suudab erinevatele probleemidele leida<br />
uudseid lahendusi ja neid ka rakendada. See on ka loova mõtlemise eesmärkideks. Intelligentsus on<br />
inimese loovuse üks osasid. Näiteks intelligentsus võimaldab meeldetuletada vajalikku infot ja<br />
püstitada prob- leeme. Intelligentsus võimaldab ka erinevaid ideid ja nende lahendusi<br />
süstematiseerida. Niisamuti ta ka analüüsib saadavate lahenduste sobivusi ning suudab neid ka<br />
realiseerida. Kui aga inimene suudab viia kokku uudse info juba olemasolevasse kognitiivsesse<br />
süsteemi, mis on kooskõlas inimese intelligentsusega, siis nimetatakse seda assimilatsiooniks. Kui<br />
olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis<br />
omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud<br />
intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on<br />
loovad võimed juba piiratud. Kui aga IQ näitaja on suurem kui 120, siis loovad võimed ei sõltu<br />
enam intelligentsusest. Intelligentsus, loovus ja ülesandest innustatus määravad ära näiteks laste<br />
andekuse. Kuid lapse andeid mõjutavad omakorda kodu, kool ja kaaslased. Lapse andekuse üheks<br />
määravaks faktoriks on ülesandest innustatus. Sellepärast, et kui inimene ei soovi vastava alaga<br />
tegeleda, milles avalduks tema loovad võimed, siis ei ole ju nendest loovatest võimetest mingit<br />
kasu. Loovad võimed võivad sellisel juhul isegi ära kaduda. Inimese andekust mõjutab tegelikult<br />
veel üks tegur. See on võimalus õppida ja töötada antud ala spetsialistide juhendamisel. ( Heinla,<br />
Eda )<br />
Intelligentsuse mõistet kasutatakse aga psühholoogias väga sageli. Intelligentsus ei tähenda seda,<br />
et kui palju on inimesel teadmisi, vaid näitab inimese üldisemat vaimset omadust. Väga paljudes<br />
asjades avalduvad inimese vaimsed omadused. Näiteks planeerimisel ja olukordade prognoosimisel,<br />
mõtete üldistamisel, arutlemisel, keeruliste ideede mõtestamisel, varasemate kogemuste õppimisel,<br />
probleemi- de lahendamisel jpm. Intelligentsus on inimese vaimne tunnus, mitte füüsiline tunnus,<br />
mida siis oleks võimalik näiteks joonlauaga mõõta. Inimese intelligentsust mõõdavad psühholoogid<br />
läbi inimeste testide ja ülesannete, mis nõuavad teatud arukust ja taiplikkust. Paljud testid<br />
sooritatakse korraga paljude inimeste vaimsete võimete peal. Säärased testid kirjutatakse pliiatsiga<br />
paberi peale. Kuid sooritatud testide tulemusi ei saa siiski 100 % usaldada. Sellepärast, et<br />
mõõtmistel võivad kergesti tekkida vead nagu igasuguse katse ja mõõtevahendi korral. Kuid peale<br />
selle peab arvestama ka seda, et inimese vaimse võimekuse hinnangud on alati suhtelised. Seda<br />
sellepärast, et sooritatud testi tulemused omavad tähendust ainult mingi suure hulga inimeste<br />
sooritatud tulemuste suhtes. Seda, et kui hästi inimene elus hakkama saab, ei näita intelligentsus<br />
üldsegi ainukesena. Kuid üldine arukus ja taiplikkus on siiski kindlalt üheks teguriks inimese<br />
üldiseks eduks.<br />
H. Bergson arvab seda, et tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomulikumat<br />
intelligentsust. Abstraheerimisvõimeks nimetatakse seda, et kui inimesel on ajus kujutlus<br />
20
Change language