You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Inimeste loomalik olemus ei avaldu ainult käitumises ja kultuuris. Seda on näha ka inimkeha<br />
vaadates. Näiteks näitavad seda rudimendid, karvkate meeste kehal ( osaliselt ka naistel ), rebimishambad,<br />
sabaluu osaline säilimine jne. Isegi tulnukad on väitnud, et inimene on looma kehaga.<br />
Inimene on ka kõigesööja – seda nimetatakse bioloogias omnivooriks. Kuid tulnukad on samas enamasti<br />
taimtoidulised. Näiteks liha ( ja ka soolast toitu ) nad ei söö, küll aga sööb seda inimene. Inimese<br />
käitumine on paljudel juhtudel tingitud instinktidest, tundepuhangutest ja hormonaalse<br />
tegevuse tulemusena. Inimene on enamasti väga emotsionaalne olend. Paljudel juhtudel elus<br />
segabki see ratsionaalset mõistust. Inimene on keha ehituselt tugev ja jässakas ( isegi naiste puhul )<br />
kui võrrelda inimest tulnukate liikidega. Väliste tunnuste poolest ei erine inimene ahvist just väga<br />
palju. Mõnedeks märksõnadeks on näiteks karvkate ja püstine kõnnak. Loomade korral esineb ka<br />
paljude järglaste sünnitamine korraga siia maailma. Ka inimestel esineb selliseid sünnitusi. Näiteks<br />
toob inimene ilmale korraga kolme, nelja või isegi seitset last. Kuid selline järglaste paljusus ühe<br />
sünnitusega on inimesel samuti üks loomalikke tendentse. Inimene on ka suure alalõuaga ( tahke<br />
toidu rebimiseks ja mälumiseks ) ja suure hambumusega. On olemas veel palju teisi bioloo- gilisi<br />
paralleele inimese ja looma vahel, kuid kõike me siin käsitlema ei hakka.<br />
Religioon väidab inimestele seda, et taevasesse paradiisi pääsevad ainult head inimesed ja halvad<br />
inimesed satuvad pärast surma põrgu nimelisse kohta, mis väidetavalt asub meie maa all. Aga kui<br />
kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene omama palju raha, et selle<br />
eest tasu anda. Paljud peaksid sellist olukorda täiesti absurdseks, sest inimese edasine käekäik<br />
pärast surma peab ju sõltuma ainult tema enda südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest asjadest.<br />
Kuid ülaltoodud olukord on üheks parimaks näiteks – analoogiaks – inimeste ülimateriaal- sest<br />
maailmast, egoismist ja sagenevast omakasust. Analoogia näitab väga ilmekalt inimeste tõelisest<br />
materiaalsest loomusest. „Nii missugune on inimene oma loomusega, nõnda on ka kogu inimühiskond.“<br />
Pärisorjus on inimühiskonnas ära kaotatud juba sajandite eest. Kuid tegelikult on „orjus“ inimeste<br />
seas lihtsalt oma kuju muutnud. Seda sellepärast, et enamus ajast, mil inimene on ärkvel, tehakse<br />
tööd, teenitakse raha. Näiteks suur osa arenenud ühiskonnas käivad inimesed tööl viis päeva<br />
nädalas, neli nädalat kuus ja üksteist kuud aastas. Suurem osa ärkveloleku ajast teeb inimene tööd,<br />
et „leiba teenida“. Aegade jooksul on inimühiskond välja kujunenud tööühiskonnaks. Kui aga tööd<br />
ei tehta või ei leidu, siis ei saa ka tasu ja elukvaliteet ka langeb. Paljudes riikides on välja kujunenud<br />
olukord, kus inimesed elavad selleks, et teha tööd ja „teenida enda riiki“. Üsna sageli osutub<br />
riigieelarve olukord palju olulisemaks kui üksikinimese elu heaolu. Riigi majanduse elavdamine on<br />
üksikinimese heaolust kuidagi olulisemaks kujunenud. Väga suur osa läheb inimeste sissetulekutest<br />
just maksude maksmiseks, mis väidetavalt on vaja ühiskonna eluspüsimiseks. Vaesus on ühiskonnas<br />
esinenud juba selle tekkimisest alates. Vaesuses elab isegi tänapäeval märkimisväärne osa kogu<br />
Maa tsivilisatsioonist. Ainuüksi Venemaal elab umbes 30 % rahvastikust alla vaesuspiiri. Seda<br />
näitavad rahvusuuringud. Paljude inimeste elud on välja kujunenud riikide teenimiseks ja nende<br />
materiaalse eelarve täitmiseks. Paljude elu mõte ja tegevus seisneb sissetuleku teenimises. Seda<br />
näitab ju ini- meste reaalne elu, mitte poliitikute ja ülikoolide doktorite teooriad. Kuid elu ei tohiks<br />
seisneda ainult selles. Elu on palju väärtuslikum, kuid on selge, et väärtushinnangud elule või<br />
heaolule on inimestel väga suuresti varieeruvad ja enamasti väärad. Töö tegevust võiks olla palju<br />
vähem, kuid selleks tuleb vastavalt suurem osa ühiskonda „ümber seada“. Umbes kolmandik<br />
inimeste elust kulub nagunii une peale.<br />
Inimene peab nägema elu ka teistel planeetidel, mitte ainult planeedil Maa. Elu Universumis ei<br />
seisne ainult sellise elutegevusega, mida tuntakse Maal. Näiteks Maal kehtib selline reegel eluslooduses,<br />
mida nimetatakse looduslikuks valikuks. Tugevamad isendid jäävad luuduses ellu, nõrgemad<br />
aga surevad. Kuid elu avaldumisvormid Universumis on tegelikult palju palju iseäralikumad, kui<br />
seda Maa meile pakkuda suudab. See tähendab ka seda, et kui inimene näeb elu teistel planeetidel,<br />
siis see aitab eelkõige iseendas selgusele jõuda. Suuremalt osalt tulenevad inimkonna nähtavad<br />
25
Change language