15.09.2015 Views

Maailmataju 1

  • No tags were found...

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

ja tulnukaid, siis tegelikult inimesed ongi väga sarnased tulnukatega – geneetiliselt oleme ju<br />

nendega suguluses, välimuselt oleme nende sarnased ja sarnasusi esineb ka sotsiaalsest aspektist<br />

lähtudes.<br />

Oleks aga väär mõista nii, et inimkond on ainult tulnukatest või ainult ahvidest pärit. Inimsugu<br />

on siiski pärit nii tulnukatest kui ka ahvidest – primaatidest. Seda, et praegusel ajal on meie<br />

teadlased veendunud inimsoo ahvide päritolusse, on see siiski ainult pool tõde. Tulnukate tegevused<br />

planeet Maal on inimkonna teadlastel lihtsalt veel teadmata. Me oleme tegelikult nii ahvidega kui<br />

ka tulnukatega suguluses. Teadaolevalt on Maal meie lähim sugulane žimpans, mis on teaduslikult<br />

aktsepteeritud. Kuid kas ka primaadid ( ahvid ) olid samuti maavälise päritoluga, seda ei ole<br />

kahjuks meile teada. Kui tulnukad on loonud inimsoo, siis oleks põhimõtteliselt võimalik ka see, et<br />

kogu elusloodus planeet Maal oleks nende sigitatud. Kuid selle kohta igasugused andmed kahjuks<br />

puuduvad. Kuid võib kindlalt väita seda, et mõningaid elusolendite liike on nad tõepoolest Maal<br />

loonud. Näiteid tuua kahjuks pole võimalik. Kuid võimalik oleks ka seegi, et nad on veidi<br />

„kujundanud“ loodust ümber niimoodi, et inimene saaks seal tekkida ja „rahus“ elada. See oleks<br />

väikene vihje dinosauruste väljasuremise mõistatusele. Kuid need on pigem spekulatsioonid ja<br />

hüpoteesid kui tõsikindlad teadmised. Lihtsalt üks võimalikkus viib teise võimalikuseni jne.<br />

Kui tulnukad lõid inimsoo, siis nad on sellest hetkest alates inimesi lakkamatult jälginud ja<br />

uurinud. Nii on see olnud juba tuhandeid aastaid. Inimkonna bioloogiline ja kultuuriline areng on<br />

olnud kogu aeg nende valvsa pilgu all. Seda juba aegade algusest peale. Sellepärast inimesi<br />

maailmas röövitaksegi tulnukate poolt, et meie sotsiaalset arengut jälgida ja kontrollida. Inimeste<br />

peal sooritatakse meditsiinilisi läbivaatusi ja uuritakse inimese mälu, kuhu on „salvestunud“<br />

inimese enda eluhetked. Selle läbi näevad tulnukad põgusalt inimühiskonna arengut – „lihtsalt<br />

röövitud inimeste ajudes sobrades“. Tulnukate tehnoloogia ( seega võimalused ) ületavad kaugelt<br />

meie – inimeste – tehnilist taset. „Lendavad taldrikud“ on ilmselt ajamasinad – või vähemalt need<br />

on suutelised rändama ajas. Uurides meid, on nad ka mõjutanud meie evolutsiooni planeedil Maa.<br />

Nii samuti, mil nad on meid jälginud ja kontrollinud meie arengut läbi aegade, on nad ka sekkunud<br />

meie ühiskonna elusse ja inimarengusse. Nad muudavad inimeste maailma vargsi, mitte otsese<br />

sekkumisega, nagu seda kujutletakse Hollywoodi superfilmides. Ka planeedil Maa elavad tulnukad<br />

– maskeerudes „inimeste välimusteks“ ja sulandades niimoodi inimühiskonna sisse. Nende tööd ja<br />

tegemised on Maal kohakuti üsna erinevad. Mõned nende seast on need, kes kannavad ette<br />

maavälisele ühiskonnale meie käekäigust - progressist, rahust, sõdadest jne. Teised on aga need, kes<br />

otseselt mõjutavad inimeste ühiskonna evolutsiooni – on nad siis õpetajad, teadlased, ärimehed,<br />

poliitikud jne. Maal on neid kokku umbes veidi alla kolme miljoni.<br />

Tulnukad soovivad meid nende enditega ristata, et luua uue genofondiga bioliik. Selline tegevus<br />

on analoogiline näiteks inimeste vahelise sugulise ristumisega. Näiteks mehe ja naise „ühinemise“<br />

tulemusena sünnib uus elusorganism – beebi. Põhimõtteliselt on nii ka uute liikide loomisega. Isegi<br />

planeet Maa eluslooduses on täheldatud liikide vahelisi ristandumisi. See on tegelikult üks<br />

bioevolutsiooni toime mehhanisme. Näiteks on esinenud juhtumeid, mille korral hunt ja koer<br />

omavahel looduses bioloogiliselt ristuvad. Nii tekibki uus nähtus liikide mitmekesisuses – huntkoer.<br />

See on küll väga haruldane juhus kuid seda on siiski looduses täheldatud. Näiteks isegi Eesti riigi<br />

territooriumitel. Tulnukate eesmärk ongi luua uus liik meie ja nende vahel. Niimoodi rikastub nende<br />

( ja tegelikult ka meie ) genofond. Geneetilised manipulatsioonid on üks bioevolutsiooni toime<br />

mehhanisme uute liikide tekkimiseks. Ka praegusel ajal oleval teadusel on meil sellest<br />

mingisugunegi ettekujutus, kuid bio- ja geenitehnoloogiad pole meil „veel“ siiski sellisel tasemel, et<br />

luua Maal lausa uusi liike – ja veel mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime<br />

sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge. Tõsi, need ei kuulu liigi kui mõiste ja tähenduse alla. Kuid<br />

see näitabki seda, et uue liigi loomine Maal pole tegelikult mägede taga. Maailma esimene imetaja<br />

klooniti juba aastal 1997. Selleks oli siis lammas nimega Dolly. Pole raske ega vale ette ennustada,<br />

et inimese kloonimine ei ole enam väga kauges tulevikus. Kloonimine põhineb geneetikal ja<br />

geneetika põhineb pärilikkusel, mis esineb elusolenditel. Näiteks lapsed on oma vanemate sarnased,<br />

loomad sigitavad järglasi, kes on nendega sarnased ja seemnetest kasvavad taimed, mille õied ja<br />

viljad sarnanevad sellega, millelt seemned pärit on. Selle sarnasuse põhjustavad geenid, mida<br />

18

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!