Maailmataju 1

K´ suhtes aga – m( x´,0,0,t ). Keha m kaugust ( nihet ( s ) ) kirjeldabki aeg ( t ).
Joonis 9 Keha m on liikunud ajas tagasi.
Esimene joonis on pigem keha M suhtes ja teine joonis on aga keha m suhtes. Siin jätame arvestamata
asjaolu, et kui keha m rändab ajas tagasi, kohtub ta ka enda nö. teisikuga. Sellist juhtu vaatame
me edaspidi. Antud juhul on meil ( keha m-il ) rännak ajas minevikku. Kui keha m „tahab“ rännata
ajas, siis selleks ei pea ilmtingimata liikuma keha m enda tegelike ( endistesse või tulevatesse
) asukohtadesse ( minema ) ruumis ja ajas, vaid piisab teiste kehade tegelikud asukohad aegruumis
( näiteks keha M või K ).
Keha m asub esimesel joonisel K-s ( ruumis ) koordinaatidega – m( 0,0,0 ). Aeg ( t ) võrdub siis
0-ga, sest et ta ei ole seal olemas. Ta on seal nö. haihtunud; m( 0,0,0,0 ). Kuid keha m asub esimesel
joonisel K´-s ( ruumis ) - m( x´,0,0 ). K´-s on keha m aga olemas. Aeg ( t ) võrdub siis t-ga, sest et
keha m asub nüüd tegelikkus endises asukohas ruumis ( mitte nii nagu oli näidatud III-s osas ) ja
kokku ( aegruumina ) tuleb siis – m( x´,0,0,t ), mis võrdub omakorda:
I IV I IV
K´: m( x´,0,0,t ) = m( x´,0,0,t ), I = IV. K: m( x,0,0,t ) = m( x,0,0,t ).
Seda sellepärast, et kui
IV I IV I
K´: m( x´,0,0 ) = m( x´,0,0 ) ehk m( x´,0,0,t ) = m( x´,0,0,t )
siis t = t. Kuid seda võib mõista ka ainult ruumi ja aja suhtega ehk
19