Maailmataju 1

animeeritud kujutisega. Antud foto illustreerib Valgusolendi sära ja hiilgust.
Selle ülima valgusolendi juures avaneb inimesel võimalus näha oma seni elatut maiset elu, mis
ilmub tema ette erakordse kolmemõõtmelise panoraamina. Seal näeb ta kõiki oma elusündmusi.
Selle juures kogetav ajamõõde on hoopis teistsugune, kui seda me tajume maa peal olles. Aeg on
omandanud hoopis eripärase eksisteerimise vormi. Inimese kogu elatud elu on võimalik nüüd
detailselt näha. Inimene tunnetab oma tegude mõju teistele inimestele, mis ta maises elus korda on
saatnud. Inimene tajub teiste inimeste teadvuses esinevat rõõmu ja rahulolu või valu ja piina,
vastavalt sellele, mida ta on teistele inimestele põhjustanud. Tagasivaate ajal viibib valgusolend
inimese kõrval. Valgusolend aitab inimesel vigadest õppida. Inimene mõistab nüüd, et ainult
armastus ja mõistmine on need, mis tal on vaja edasiseks eluks. Kõik SLK-tes viibinud inimesed
muutusid edaspidi leebemateks ja erapooletumateks. Nad püüdlesid lakkamatult teadmiste järele.
Enamus SLK-sid kogenud inimesed läbisid mingisuguse tunneli. Kuid on ka inimesi, kes
kirjeldasid lihtsalt enda „hõljumist“. Nad tõusid kiiresti taeva poole. Näiteks selline kogemus oli
tuntud psühhoanalüütikul Carl Jungil aastal 1944, kui tal tekkis südame seiskumine. Osad inimesed
tõusevad maa kohale või tõusevad väga järsku ülespoole ja näevad oma ümber tähistaevast.
Surmalähedaste kogemuste positiivne mõju inimesele on niivõrd suur, et nad ei soovigi enam
oma maisesse ellu tagasi pöörduda. Mõned inimesed lähevad isegi tigedateks, kui arstid neid
elustada püüavad. Kuid on ka selliseid juhtusid, mille korral annab valgusolend neile valikuvõimaluse.
Mõned inimesed soovivad oma maisesse ellu tagasi pöörduda. Näiteks sellepärast, et kasvatada
oma mahajäänud lapsed üles või esinevad mingid teised põhjused. Moodyl on üks juhtum,
mille korral esines ühel Los Angelese naisel kaks surmalähedast kogemust, kuid seda kolmekümneaastase
vahega. Naine sattus autoõnnetusse, mille tagajärjel ta suikus koomaseisundisse. See juhtus
umbes viiekümnendate aastate lõpul. Valgusolend andis mõista, et tal tuleb nüüd minna taevasse,
kuid naine keeldus sellest „imelisest võimalusest“. Naine arvas ennast olevat liiga noor, et surra. Ta
ütles valgusolendile: „Ma olen noor, ma ei ole veel piisavalt palju tantsida saanud“. Olend hakkas
seepeale naerma, kuid lubas naisel edasi elada. Aeg möödus ja kolmkümmend aastat hiljem esines
naisel mingisuguse väikse operatsiooni ajal südame seiskumine. Ka seekord koges ta surmalähedast
kogemust. Ta läbis tunneli ja kohtus jälle too valgusolendiga, kes aga jälle ütles talle, et on aeg
minna taevasse. Ka seekord naine keeldus taevasse minemast, sest tal oli vaja lapsed üles kasvatada.
„Hea küll,“ ütles Olend, „kuid see on viimane kord. Järgmine kord pead sa siia jääma.“
Surmalähedased kogemused sarnanevad väga inimese sündimisega siia maailma. Sünnikogemus
on olemas kõikidel inimestel, kuid seda ei mäletata. Läbi sünnitusteede kaudu jõuab inimene üsna
vaevaliselt värvilisse ja valgusest tulvil maailma. Inimese sündimist aitavad kaasa ja läbi viia
rõõmsad ja abivalmid meedikud, kes siis pärast ilmaletulekut lapse vastu võtavad. Meedikud on
riietatud enamasti valgesse nii nagu ka surmasuus nähakse valguses eksisteerivaid olendeid. Selles
mõttes on SLK-d nagu mälestused inimese sündimisest, mis visualiseerub inimese surma hetkel.
Need inimesed, kes on ise kogenud surmalähedasi kogemusi või neid põhjalikult uurinud nagu
näiteks Raymond Moody, on täiesti kindlad nende nähtuste reaalses eksisteerimises, mida ei ole
tekitanud inimese aju enda neurokeemilised protsessid. Kuid teadlased ja meedikud ei ole nendega
siiski ühel meelel ja nad esitavad sellele omapoolseid teooriaid. Autoritaarsete ja ülikriitiliste
teadlaste arust on SLK juhtumid inimese enda aju keemilise tasakaalu puudumise tagajärgedeks.
Seda võivad tekitada ka ajust vabanevad endorfiinid. Nende meelest sarnanevad SLK juhtumid
vaimuhaiguste ilmingutega. Arvamusi või teooriaid on aga palju. Mõned teadlased arvavad, et
surmalähedasi kogemusi põhjustavad narkootilised ained või uinutid. Neid on peetud ka isegi
ajutisteks haigushoodeks või isegi inimeste endapoolt meelega väljamõeldisteks.
Järgnevalt on väljatoodud SLK-de kirjeldused, mida erinevad inimesed on siis kogeda saanud.
Neid kirjeldusi on saanud ka R. Moody, mis on kirjas ka tema poolt ilmunud raamatutes.
„Ma mäletan, et mind sõidutati operatsioonisaali ja järgmised neli tundi oli väga kriitiline aeg.
Selle aja jooksul hakkasin ma oma füüsilisest kehast välja ja sinna tagasi käima, ning mul oli või-
44