Maailmataju 1

Näiteks kui inimesel ilmneb tahe liigutada ühte oma kindlat keha osa, siis on kiirusagaras
aktiveerunud üks kindel piirkond. Peaaegu kõik aspektid, mis kaasnevad teadvusega, on seotud
mõne kindla aju piirkonnaga. Näiteks kui inimene tahab liigutada oma jalga, siis aktiveerub üks
kindel aju piirkond. Kuid sellisest aju piirkonnast veidi eemal oleva ala aktiveerumine põhjustab
inimesel tahte tekkimine oma kätt liigutada. Kui ajus aktiveerub mingi kindel piirkond, siis selle
järgi saame me teada, et mis on teadvuses. See on aju üldine omadus, mitte ainult mõnes ühes aju
piirkonnas. Niiviisi ongi selline aspekt ülispetsiifiline. Teadvuslik kogemus ja selle muutumine võib
ilmneda näiteks värvides, nägudes, helides, liikumises jne. Selline avaldumine sõltub aju väga
kindlast piirkonnast. Kuid on ka selliseid juhtusid, mille korral kaob inimese teadvus hoopis. See
ilmneb vaheaju talitluse aktiivsuse vähenemise või üldse lakkamise korral, mis on põhjustatud
kindla sisaldusega anesteetiliste ainete poolt. Selline asjaolu viitab ka aju üldistele teadvuse
aspektidele, mitte enam spetsiifilistele ( kindlapiirilistele ) teadvuse avaldumistele. Aju reguleerib
teadvuse seisundit ka üldiselt, mitte ainult spetsiifiliselt. ( Aru 2009, skeptik.ee ).
2.10 Liitreaalsused
Aju loob ka selliseid virtuaalreaalsusi, mille korral unenäomaailm ja ärkvel oleku maailm
„liituvad“ või „segunevad“. Need on niinimetatud „liitreaalsused“. Kuid milles see siis väljendub?
Psühhiaatrias on teada üks tuntumaid psüühika hälbeid – skisofreenia. Sellise hälbega inimesed on
küll ärkvel, kuid kuulevad ja näevad ebareaalsust – hallutsinatsioone. Pettekujutelmad on
skisofreenia üks lahutamatuid sümptome. Sellisel juhul on inimene küll ärkvel ja kogeb reaalsust
nagu iga teine tavaline inimene, kuid peale selle loob aju ka veel „sinna“ ebareaalseid nähtusi või
lausa situatsioone. Tegemist on ilmselge unenäomaailma ja ärkvel oleku maailma liitmaailmaga ehk
liitreaalsusega. See on samuti aju virtuaalreaalsuse üks avaldumisvorme, kuigi tegemist on aju
hälbega. Kui inimene näeb ärkvel olles nähtusi, mis ei tohiks olemas olla, siis ta teadvustab neid.
Kui neid nähtusi ei esine, siis ka teadvusesse need ei teki. Siin on vaieldavaks asjaoluks see, et
kumb „protsess“ on varem? Kas alguses toimub teadvustamine ja siis näiteks nähakse midagi või
vastupidi – alguses nähakse näiteks mõnd visuaali ja seejärel toimub teadvustamine. Antud teooria
pooldab pigem seda teist versiooni. Kui unes näha näiteks surnuid inimesi, siis see on normaalne.
Kuid kui surnuid inimesi nähakse ka ärkvel olles ( pärismaailmas ), siis on tegemist juba aju
hälbega – liitreaalsusega.
2.11 Reaalsuse identiteet
Selline maailm, mida me kogeme ärkvel olles igapäevaselt, on küll aju loodud, kuid see on
tegelikkusega identne. Mingisugust erilist vahet neil ei ole. Virtuaalne maailm kajastab tegelikku
maailma. Erisusi nende vahel ei olegi tegelikult võimalik tuvastada.
Näiteks kui inimene läheb kontserdile või laps läheb kooli, siis seal toimuvad sündmused või
nähtused on täpselt sama reaalsed ja täpselt samasuguse mõjuga inimese psüühikale mõlemas
maailmas – unenäos või ärkvel olles.
Unenägusid näevad peaaegu kõik inimesed. Unenäomaailma nägemise võime on aju
virtuaalreaalsuse üks avaldumisvorme. Teiseks avaldumisvormiks on sellise maailma kogemine,
mida me ärkvel olles tajume. Need on oma olemuselt üks ja sama, kuid neid eristab ainult aeg ja
ruum.
20