Maailmataju 1

uumipunkti vaheline kaugus võrdub nulliga. Sellised aegruumi piirkonnad eksisteerivad
näiteks mustade aukude või ka galaktikate tsentrites. Kõige tuntumad sellised aegruumi
piirkonnad ongi tegelikult just mustad augud. Üldrelatiivsusteooria keeles öeldes on nendes
aegruumi aukudes aegruum kõverdunud lõpmatuseni. Ka elektromagnetväljad suudavad
mõjutada aegruumi omadusi.
Albert Einstein lõi oma üldrelatiivsusteooria inertse massi ja raske massi samasusele. See
tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja
sama. Kuid erirelatiivsusteooriast on teada seda, et ka energia ja mass on tegelikult üks ja
sama, mida tuntakse seoses E = mc 2 . Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama
aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia.
Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks
kaasnema aegruumi kõverdus – nii nagu seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see
nii ka inertse massi ja raske massi korral. Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka
mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli omab energiat. Elektromagnetväli on nagu
energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja
puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi meetrikat.
4. Kui inimene satub sellisesse aegruumi auku, siis seda inimest ümbritseb väga suure
kõverusega aegruum. Kõveraid aegruume kirjeldatakse üldrelatiivsusteooria matemaatiliste
võrranditega.
5. Inimene asub sellises aegruumi piirkonnas, kus kahe ruumipunkti vaheline kaugus
võrdub nulliga. Selle tõttu ei ole inimene enam Universumi paisumisega füüsikalises
vastastikuses seoses, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse
suurenemises ja seda alles galaktikate parvede tasandis. Inimene asub nagu „väljaspool
paisuvat ruumi“. Ta ei allu enam üldisele Universumi paisumisele. Sellepärast ümbritsebki
inimest ( aegruumi augus olles ) peale suure aegruumi kõveruse ka veel paisuv aegruum.
6. Inimest ümbritsev kõver aegruum ja ka veel paisuv ( Universumi ) aegruum hakkavadki
üksteist füüsikaliselt vastastikku mõjutama. Just nende kahe vastastikusest seosest saamegi
teada seda, et millises suunas toimub ajas liikumine. Näiteks kõveras aegruumis kahe
6