Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
uumis liikumine on inimeste unistuseks juba tuhandeid aastaid. Tehnoloogia ilmumisega on<br />
inimesed küll ruumis kiiremini liikuma hakanud, kuid tehnoloogia on suutnud ka kujutluse eemale<br />
kanda või kujutise lähemale tuua.<br />
( Kelomees 2002, 91-94 ).<br />
4.4 Füüsikaline reaalsus<br />
Oletame seda, et inimene magab ja näeb und, kuid ta on ise teadlik enda eksisteerimisest<br />
unenäos. Oletame, et unenäos ta kõnnib ilusas mererannas kuumal päikesepaistelisel päeval. Kuid ta<br />
teab, et seda mereranda ei ole tegelikult olemas, vaid see on tema aju loodud. Ta tajub seda. Kuid<br />
samamoodi on tegelikult ka sellise maailmaga, mida me kogeme ärkvel olles. Kuid see maailm,<br />
mida me ärkvel olles näeme, ei ole loodud aju poolt, vaid loodusseaduste poolt. See tähendab seda,<br />
et meie ümbritsev maailm funktsioneerib seadustel, mida kirjeldavad meile loodusseadused. Seda<br />
täielikult mõista tuleb seda tajuda ( mitte ainult lihtsalt faktiliselt teada nagu seda koolides<br />
õpetatakse ) umbes nii nagu eespool kirjeldatud teadvusliku unenäo situatsiooni korral.<br />
Seaduspärasus näitab meile seda, et kas ühe mingisuguse põhjuse muutumine kutsub esile<br />
mingisuguse tagajärje suurenemise või vähenemise. Võtame näiteks füüsikas teada ja tuntud<br />
gravitatsioonilise vastastikmõju. Gravitatsiooni korral on selge, et mida suurem on kehal mass, seda<br />
suurem on ka tema külgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Mass on siin põhjuseks ja gravitatsiooni<br />
suurenemine on tagajärjeks. Kuid seadus näitab ühe suuruse muutumist teise suuruse muutudes.<br />
Näiteks gravitatsioonilist tõmbejõudu kirjeldab meile Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus.<br />
See tähendab seda, et üks mass mõjutab teist massi jõuga, mis on võrdelised nende masside<br />
korrutisega ja pöördvõrdelised nende vahekauguse ruuduga. Näiteks kui masside vahekaugus<br />
väheneb ( see oleks siis põhjus järgnevale ), siis garvitatsioonijõud nende vahel suureneks, mis<br />
oleks siis eelneva tagajärjeks. Kuid ainult gravitatsiooniseadusest saame järeldada, et jõud ka<br />
tõepoolest suureneb.<br />
Ümbritseva maailma kõige fundamentaalsemaid seaduspärasusi uurib selline valdkond, mida<br />
nimetatakse füüsikaks. Aja jooksul on füüsikud selgeks saanud üsna palju seaduspärasusi, mis meie<br />
ümbritsevas maailmas esinevad. Näiteks seda, et miks kehad kukuvad alati maha, kui neid õhku<br />
paisata; kuidas valgus läbib veemasse; miks planeedid pöörlevad; kuidas soojus levib mööda<br />
kehasid jne. Meie ümbritsev maailm funktsioneerib reeglitel, mida me tunneme loodusseadustena.<br />
Füüsikas peetakse aega ja ruumi Universumi eksisteerimise põhivormideks. Aja ja ruumi<br />
esimene füüsikateooria oli füüsikas klassikaline mehaanika. See kirjeldab kehade liikumist<br />
aegruumis, kui nende kiirused on väga väikesed võrreldes valguse kiirusega vaakumis. Kui me<br />
näeme kehade liikumiskiiruste suurenemist, siis tegelikult tähendab see seda, et keha kineetiline<br />
energia suureneb. Vastupidisel juhul kehade kineetiline energia väheneb. Kõikidel looduses<br />
esinevatel liikumistel on olemas põhjus. Näiteks kui mingisugusele kehale mõjub jõud, siis see<br />
hakkab enamasti ka liikuma. Jõud on ühe keha mõju teisele kehale. Näiteks kõik kehad kukuvad<br />
maha, kui neid õhku paisata, sest neile mõjub Maa gravitatsioonijõud. Kõigel maailmas on oma<br />
põhjus ja sellele järgneb alati tagajärg.<br />
Kuid aeg ja ruum ei ole kõikjal alati ühesugune. Näiteks mida kiiremini me liigume, seda enam<br />
aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Samuti ka siis, kui me läheneme mingisuguse taevakeha<br />
gravitatsioonitsentrile. Kui aeg ja ruum ei ole absoluutsed ( ehk nad on relatiivsed ), siis erinevates<br />
taustsüsteemides ilmnevad näiteks erinevad ajahetked. Seda füüsika osa uurib relatiivsusteooria.<br />
Aeg ja ruum võivad erinevates taustsüsteemides ja ka gravitatsiooniväljades teiseneda.<br />
Kuid meie maailm koosneb osakestest, mida kutsutakse aatomiteks. Osakeste erinevaid liike on<br />
väga palju – rohkem kui neid aines kohata võib. Näiteks kui me vaatame oma emale otsa ja teame,<br />
et ta on tegelikult väikeste osakeste kogum. Kõik tema toimingud on tegelikult kui nende osakeste<br />
käitumise peegeldus. Kuid osakeste käitumist erinevates situatsioonides uurib kvantmehaanika.<br />
Osakesi vaadeldakse ka lainena, sest neil esineb difraktsiooni ja inteferentsi nähtused. Kuid<br />
osakeste lainelised omadused tulenevad sellest, et need teleportreeruvad aegruumis. Kõik suured<br />
27
Change language