You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2.6 Universumi kinematograafiline efekt<br />
Hyperruumis on ajalises mõttes kogu Universum korraga olemas. Ruumis on olemas korraga<br />
kõik ajahetked. Minevikku ja tulevikku ei eksisteeri. Eksisteerib ainult oleviku ajaliik. Selles mõttes<br />
aega ennast enam ei ole. Aga mida see kõik siiski sisuliselt tähendab? Analoogia sellele leiame<br />
kinematograafiast. Film on kui liikuv pilt. Et aga liikuvat pilti saavutada on vaja selleks teha rida<br />
erinevaid pilte. Kõik need pildid oleksid ülesvõetud eri ajas. Kõik need eri pildid kuvatakse<br />
tehniliselt ühte fooni ( ekraani ) üksteise järel – üks pilt umbes 1/24 sekundis. Nii saadaksegi film<br />
ehk liikuv pilt. Just see „ruumala“, mis koosneb nendest rida piltidest ( filmirull ), ongi ajalises<br />
mõttes kogu film ühekorraga olemas. Minevik ja tulevik on nagu „kõrvuti“, „koos“. Selles see<br />
teooria seisnebki. Kogu film ( Universum ) on ruumis – filmirullis - ( hyperruumis ) ajalises mõttes<br />
ühekorraga olemas. Nii nagu on film, nõnda on ka Universum ise.<br />
Ülal toodud teooriat tõestab ajas rändamine ise. Ajas minevikku või tulevikku on võimalik<br />
liikuda nii nagu liikumine toimuks kõrvaltänavasse või nagu filmi kerimine kas siis edasi või tagasi.<br />
Seal eksisteerivad ammu hävinud hooned või sündimata lapsed. Ka filmi kerimine lõpust algusesse<br />
võib näha seal vahepeal ära surnud inimesi. Mitte miski Universumis tegelikult ei kao ega hävine.<br />
Mitte kunagi. Näiteks energia ise. 16 aastat tagasi surnud ( mitte loomulikku surma ) inimese võiks<br />
praegusesse aega elama tuua just ajas transponeerimise teel.<br />
Liikumise illusioon tekib filmis siis kui iga pilt filmirullist ekraniseerub teatud aja. Iga pilt<br />
eksisteerib eksraanil lühikese aja jooksul – tavaliselt 1/24 sekundit. Niimoodi kõik pildid filmirullist<br />
järgemööda algusest kuni lõpuni. Niimoodi tekibki liikumise illusioon pildiekraanil. Liikumist ise<br />
tegelikult ei ole olemas. See on illusioon, mis on tingitud sellest, et pildid ekraanil on ajas veidi<br />
erinevad. Universumi endaga on tegelikult täpselt samasugused lood. Mateeria eksisteerib ( peale<br />
tavaruumi ) hyperruumis. Kuid on teada seda, et hyperruumis on erinevad ruumipunktid erinevates<br />
ajahetkedes. Siis ka mateeria erinevad ruumipunktid on erinevates ajahetkedes. Niimoodi tekibki<br />
mateeria liikumise illusioon Universumis. Tegelikult see aga ei liigu. Kuid „aja olemasolu ( ja ka<br />
ruumi olemasolu )“ loob sellise illusiooni. Sellel kõigel on analoogia filmi liikumise illusiooni<br />
tekkimisega. Mateeria erinevad ruumipunktid on samas erinevates ajahetkedes – see loob mateeria<br />
näilise liikumise ( tavaruumis ) nii nagu filmi puhul on erinevates ajahetkedes erinevad ( filmirulli )<br />
pildid ekraanil. Niimoodi tekib liikumise illusioon filmis.<br />
2.7 Universumi füüsikaline olemus<br />
Mateeria põhivormideks on aine ja väli ning mateeria eksisteerimise põhivormideks on aeg ja<br />
ruum ( ehk aegruum ). Mateeria väljadeks on näiteks elektri-, magnet- ja gravitatsiooniväli.<br />
Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et<br />
gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid<br />
näiteks elektri- ja magnetväljad on aga energiaväljad. Nad ( laengud ) küll suudavad mõjutada<br />
aegruumi suhteid nagu seda teeb mass, kuid nad ise ei ole põhjustatud aegruumi kõverdumisest.<br />
Aine ja välja olemus selgub kõige paremini siis, kui uurida meie mikromaailma. Maailm koosneb<br />
molekulidest, need koosnevad aga aatomitest, need aatomituumadest ja need omakorda<br />
elementaarosakestest. On olemas väga erinevaid elemente ( näiteks H 2 O ja O 2 jne ), kuid nende<br />
süsteemide vahel eksisteerivad ainult neli vastastikmõju. Väljana käsitletaksegi seoseid<br />
aineosakeste ( näiteks leptonid, hadronid jne ) vahel, mida ei ole võimalik samasuguste osakestega<br />
kirjeldada. Väljad eksisteerivad kehade vahetus ümbruses. Kuid on olemas ka väljaosakesed nagu<br />
näiteks footonid, gravitonid, gluuonid, vahebosonid jne. Need osakesed vahendavad<br />
osakestevahelist vastastikmõju. Väljaosakeste omadused erinevad väga palju aineosakeste omadest<br />
( näiteks elektronidest, prootonitest, neutronitest jt ). Aine ja väli on mateeria kaks erinevat vormi,<br />
109
Change language