Maailmataju 1

1 Teadvuse neurofüsioloogia
1.1 Teadvus on ajus
Aju on väga keeruline süsteem. Ja selles süsteemis tekib teadvus. Aju süsteemis esineb
mehhanism, mis kujundab välja teadvuse. Kõik teised süsteemid või mehhanismid ajus suudavad
mõjutada teadvuse mehhanismi. Üsna sageli mõjutavad teised ajus olevad süsteemid ja
mehhanismid teadvuse mehhanismi. See tähendab seda, et ajus eksisteerib eraldiseisev ( omaette
olev ) teadvuse mehhanism, mida siis teised mehhanismid ajus erineval viisil mõjutavad. Näiteks
prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk
TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju
töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv
aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte.
See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte.
1.2 Teadvuse mehhanism ajus
Kui inimene näeb magades und, siis ta on ju teadvusel. See tähendab seda, et aju kui süsteem
loob teadvuse infost, mis ajus parajasti olemas on. Ajus olev informatsioon moodustab teadvuse.
Aju loodud virtuaalreaalsus ( millega kaasneb teadvus ) ei moodustu välismaailmast, vaid hoopiski
ajus olevast informatsioonist. Kuid info ise tuleb muidugi välismaailmast. Kuid on teada seda, et
unenägude nägemisega kaasneb ajuaktiivsus. Unenägu nähakse REM-unes, kuid mitte alati ( sest
osad ( näiteks visuaalsed ) ajupiirkonnad on NREM-unes ). Kuid ka mitte-REM unes nähakse vahel
unenägusid. On täheldatud REM-une ja ärkveloleku EEG mustrite sarnasust, mille korral esineb
peamiselt kõrgesageduslik aktiivsus. Kuid aeglased madala sagedusega lained esinevad ainult mitte-
REM une ajal. Seda sellepärast, et talamokortikaalne süsteem ei ole stabiilne – s.t. ajupiirkonnad
pidurduvad ja siis jälle erutuvad jne. Kuid REM-unes on täheldatud aju üldist ergastusseisundit. Ja
see tähendab ka aju infotöötlust. Frontaalne teeta-rütm ( 4-8 Hz ) REM-une faasis ennustab inimesel
unenägude mäletamist. Kuid NREM-une faasis on selleks temporaalne alfa-rütm ( 8-12 Hz ). Nii
leidsid Marzano jt. Ärkveloleku ajal on täheldatud ajus palju neurotransmittereid nagu näiteks
serotoniin, noradrenaliin, atsetüülkoliin. Kuid näiteks atsetüülkoliin esineb ka REM-une ajal, kuid
mitte-REM une ajal seda enam ei esine. Uurimused on näidanud, et atsetüülkoliin tekitab ajus
kõrgesageduslikku aktiivsust, kuid samas ka talamuse mittespetsiifiliste tuumade aktiivsust. Need
aga ju moduleerivad erutustaset korteksis. Üldnarkoosi seisundi ajal ei ole inimesel teadvust.
Teadvust ei esine ka väga sügava une ajal ( mil unenägusid ei nähta ). Uuringud on täheldanud ajus
protsesse, mis ilmnevad nii üldnarkoosi kui ka sügava une ajal. See tähendab seda, et korteksis
olevate neuronite aktiivsuslaine levi on selgelt piiratum kui teadvusseisundi korral. Ilmnevad väga
vähe aktiivsuslaineid. On selge, et teadvus tekib siis, kui aju on ergastatud üldiselt, mida
kontrollivad aju koorealused mehhanismid. See tähendab seda, et teadvus on seotud aju üldise
aktiivsusega, mis on mõõdetav aju erinevatest piirkondadest. Näiteks inimese REM-unes esinevad
aju aktiivsusmustrid sarnanevad ärkvelolekus olevale ajule. Kuid NREM-une ajal on aju
aktiivsusmustrid palju lokaalsemad ja need kestavad väikest aega. Teadvus on seotud kahtlemata
aju globaalse aktiivsusega. Aju globaalset aktiivsust võib mõista ka kui aju lokaalsete aktiivsuste
3