You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
seletada mittespetsiifilise modulatsiooni põhimõte ilma et peaks kasutama ostsillatsioone ja<br />
sünkronisatsioone ). See on aju üldine omadus. Aju rütmide koordineerimine on aluseks näiteks aju<br />
mäluprotsessidele. Ostsillatsioonid tekivad nii üksikneuroni kui ka neuronipopulatsioonide tasemel.<br />
Ostsillatsioone võib leida ka ilma ajuta, kuid aju ei saa funktsioneerida ilma ostsillatsioonideta. Aju<br />
ostsillatsioone kirjeldavad lainele iseloomulikud väärtused nagu näiteks sagedused, amplituudid,<br />
faasid, sünkroonsus jne. Kuid elektromagnetlainet on võimalik kirjeldada samuti lainet<br />
iseloomustavate parameetritega nagu näiteks sagedusega, amplituudidega, faasidega,<br />
sünkroonsusega jne – täpselt nii nagu ajurütmide korralgi. See tähendab ka seda, et antud juhul on<br />
võimalik see, et ajurütmide füüsikalised parameetrid „peegeldavad“ nüüd elektromagnetlaine<br />
füüsikalisi parameetreid. Ka elektromagnetlaine on rütmilise iseloomuga. Elektromagnetlaine korral<br />
muutub elektriväli magnetväljaks ja magnetväli muutub elektriväljaks jne. Selline perioodiline<br />
muutumine ajas levib ruumis edasi – mehaanikast on teada, et võnkumise levimine ruumis tähendab<br />
lainet. Antud juhul on selline omadus üle kantud neuronipopulatsioonidest, mille korral neuronite<br />
aktiivsused ajas perioodiliselt muutuvad.<br />
Ajus oleva närvikiu „seinte“ paksus ei ole suurem kui sadatuhat millimeetrit. Kiu siseosa on<br />
näiteks punkeseisundi korral väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all ja seepärast öeldakse selle<br />
kohta ka negatiivne puhkepotentsiaal. Selle väärtus on ombes -70 mV. Sellise potentsiaali määravad<br />
ära naatriumi ja kaaliumi positiivsete ning kloori negatiivsete ioonide kontsentratsioonid mõlemal<br />
pool närvikiu „seina“. Positiivsed ioonid tungivad närvikiu sisemusse, kui kiu seina läbilaskvust<br />
suurendab erutus. Potentsiaal, mis on kiu siseosas, suureneb seeläbi väga kiiresti ja saavutab<br />
väliskeskkonna suhtes väärtuse +40 mV. Seda nimetatakse toimepotentsiaaliks. Positiivsete ioonide<br />
liikumist tagasi väliskeskkonda võimaldab just toimepotentsiaal. Seetõttu muutub väliskeskkonna<br />
suhtes närvikiu siseosa jällegi negatiivseks. Kõik see toimub väga lühikese aja ( 1 ms ) vältel.<br />
Mööda närvikiudu levib selline „pingeimpulss“ umbes 100 m/s. Pingeimpulss omab informatsiooni<br />
ärritaja mõju kohta. On üsna tõenäoline, et informatsioon liigub energiaväljas samasuguse<br />
põhimõtte alusel nagu seda on aju närvikiu korral. See tähendab seda, et väljade potentsiaalid<br />
muutuvad ajas ja see muutus levib edasi ühest välja ruumipunktist teise nagu veelaine. Niimoodi on<br />
võimalik info levimine energiaväljas. Energiaväljas ei ole olemas neuroneid ja neuronitele omaseid<br />
jätkeid või dendriite, kuid info edasikandmise füüsikaline tööpõhimõte jääb seejuures ilmselt ikkagi<br />
samasuguseks – väljade potentsiaalid muutuvad ja see muutus kandub ruumis edasi nagu laine.<br />
Näiteks võnkumise liikumist ruumis nimetatakse mehaanikas laineks.<br />
Ajus tekivad elektriväljad neuronipopulatsioonide funktsioneerimise tulemusena. Läbi neuronite<br />
membraani liikuvad ioonid loovad muutusi elektrivälja potentsiaalides, mis asub neuronite vahel.<br />
Neuroni laenglemise tulemusena muutub neuroni potentsiaal membraanis umbes 100 mV. On teada<br />
seda, et seosed, mis on närvirakkude vahel, on võimalised võimendama muutusi, mis esinevad nö<br />
ainult üksikraku tasemel. Selle tulemusena võivad üksikneuronite membraanipotentsiaalis esinevad<br />
väikesed ( kuid globaalsed ) muutused viia suurte muutusteni neuronivõrgustiku tasemel. Kui aga<br />
neuronivõrgustikele rakendada mingisugust elektrivälja, siis võib neuronivõrgustiku<br />
funktsioneerimine järgida selle elektrivälja funktsioneerimist. Isegi väga väikeste tugevustega<br />
elektriväljad on võimelised mõjutama neuronipopulatsiooni aktiivsust. Sellise väljatugevuse läveks<br />
oleks siis umbes 0,25 – 0,50 mV/mm. See tähendab seda, et ajus olevaid protsesse on võimalik<br />
elektrivälja abil võimendada. Kõik see tähendab seda, et närvirakud ehk neuronid tekitavad (<br />
rakuvälises keskkonnas ) elektrivälja ja see sama elektriväli mõjutab neuroneid endid. See tähendab<br />
ka seda, et kui neuronid on mõjutatud samasuguse elektrivälja poolt, siis on võimalik neuronite<br />
funktsioneerimise ühtlustada ka siis, kui need ei ole omavahel seotud näiteks aksonitega või<br />
dendriitidega ( ehk siis anatoomiliselt ). Põhimõtteliselt esineb sama aspekt ka inimese energiavälja<br />
väljade süsteemis, kui inimese teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Väljad (<br />
välja potentsiaalid ) ei ole omavahel ühendatud või seotud nii nagu seda on neuronite ( anatoomia )<br />
korral inimese ajus. Selle asemel väljad mõjutavad üksteist nii nagu seda oli eespool olevate<br />
neuronite korral. Selline ( emergentne ) omadus võimaldab ajus olevatel neuronitel ja nende<br />
populatsioonidel kommunikeeruda teisiti kui ainult neuronaalsete seoste abil. Kuid just sünapsi<br />
82
Change language