You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kaaliumi taseme vahel. Paljud teadlased on pidanud võimalikuks ka seda, et patsient võis tulla<br />
lühikeseks ajaks teadvusele või võis ta poolenisti teadvuslikult midagi tunda. Võimalikuks on<br />
peetud sedagi, et patsiendile võisid hiljem õed või arstid midagi rääkida. Mõned teadlased on<br />
arvamusel, et patsientide kirjeldused võivad olla nii üldised, et sobivad ükskõik millise<br />
situatsiooniga. Kuid see ei seleta asjaolu, et kui inimene on kliiniliselt surnud, näeb ja kuuleb samal<br />
ajal seda, mis elustamisruumis toimub. Nii et süsihappegaas võib küll muuta aju keemilist<br />
tasakaalu, kuid ilmselgelt ei seleta see ära kehaväliseid elamusi, mil inimene näeb surnud olles<br />
kuidas meedikud teda elustada püüavad. Kui inimene saab midagi teada sellel ajal toimunud<br />
tegevuse kohta, mil ta oli surnud, siis see tegelikult tõestab selle nähtuse reaalset eksisteerimist,<br />
mida kogu maailma teadlased ignoreerivad.<br />
Kuid ikkagi peetakse enamasti surmalähedasi kogemusi just sureva aju illusioonideks. Seda, et<br />
toimub midagi ajus, mitte sellest kusagil väljaspool. Peaaegu kõik teadlased on sellises arusaamas<br />
kindlad. Kuid on olemas aspekte, mis seab sellise väite kahtluse alla. Kui inimene on kliiniliselt<br />
surnud, siis on tal ikkagi võimalus näha selliseid toiminguid pealt, mida arstid tema elustamise ajal<br />
korda saadavad. Hiljem, kui inimene on juba ärkvel ( mitte enam surnud ), räägib inimene seda, et<br />
mida elustamise ajal täpselt tehti ja kogu see kirjeldus osutub väga täpseks. Selline aspekt on hiljem<br />
üllatanud väga paljusid arste ( isegi skeptikuid ). Hämming seisneb selles, et kuidas saab inimene<br />
teada seda, mida sooritati tema elustamise ajal, kui ta oli ( kliiniliselt ) surnud. Kui inimene oli<br />
surnud ja ( skeptiliste teadlaste poolt ) väidetavalt nägi inimene ajus illusioone, mis võis olla just<br />
nagu uni ( aju üks virtuaalreaalsuse ilminguid ), siis kuidas ( väidetavalt ) unenäos saavad juhtuda<br />
sellised sündmused, mis leiavad aset ka tegelikkuses – ärkvel oleku maailmas? Kui nähakse unes<br />
seda, et kõnnitakse või lennatakse palati ruumis ringi, siis tegelikuses ( ärkvel olles ) seda kuidagi<br />
inimene ei teosta – teostus toimub ainult unenäos. Inimene ei saa kuidagi näha unenäos seda, et mis<br />
toimub samaaegselt tema elustamise ajal. Unenäomaailma ja tegelikkust eraldab ainult aeg ja ruum<br />
nagu seda oli juba varem ära näidatud. Antud juhul ei ole võimalik midagi muud järeldada kui<br />
ainult seda, et inimene ei „viibinud“ sellises aju virtuaalreaalsuses nagu seda on unenäo korral, vaid<br />
inimese „aju“ virtuaalreaalsus ühtis aja ja ruumiliselt väga täpselt tegelikkusega ehk seega inimene<br />
oli ärkvel. See on psühholoogiline fakt, et unenäomaailm ei ühti ajaliselt ja ruumiliselt<br />
pärismaailmaga. Ainult ärkvel olles ühtib ajaliselt ja ruumiliselt aju virtuaalreaalsus<br />
pärismaailmaga. Järelikult surmalähedased kogemused ei tulene surevas ajus toimuvatest<br />
illusioonidest, sest need vastavad sündmustele, mis leiavad aset ka tegelikkuses. Seega teadvus ei<br />
olnud inimese kliinilise surma ajal enam ajust sõltuv ja seega ei olnud seda ka enam vaja ja „sealt“<br />
tuli lahkuda ehk eralduda – olla lahus.<br />
Vahel inimesed mäletavad oma unenägusid, mida nad ööseti magades näevad. Kuid enamasti<br />
seda ikkagi ei mäletata. Mäletada hiljem ärkvel olles unenäos toimunud sündmusi teeb<br />
põhimõtteliselt sama välja, mis mäletada ärkvel olles toimunud reaalseid sündmusi. Kuid unenäod<br />
kipuvad vastupidiselt reaalsetele sündmustele väga kiiresti ununema. Hilisemas elus ei mäleta<br />
inimene oma unenägudes kogetud elamusi peaaegu üldse või mäletatakse nendest väga vähe. Kuid<br />
vastupidiselt unenägudele mäletatakse surmalähedasi kogemusi aga väga selgelt ja veel väga kaua<br />
pärast nende sündmuste üleelamisi.<br />
3.1.3 Elektromagnetlaine teooria<br />
Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad,<br />
mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip<br />
tulenebki esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), mille<br />
võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke<br />
parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis sellest<br />
lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke<br />
rütmidele.<br />
72
Change language