Maailmataju 1

meil tegemist siis kahe erineva infoväljaga – kahe erineva neuroniga. Informatsioon liigub ajus
edasi elektrilise impulsi abil. Kui üks neuron saadab oma impulsi teisele neuronile, siis on need
kaks neuronit omavahel ( funktsionaalselt ) seotud. Kuid see saab toimuda ainult neuronite aksonite
ja dendriitide olemasolu korral, mille kaudu impulsid levivad ühelt neuronilt teisele. Kui aga need
neuronid nüüd ühinevad – neil tekib omavaheline ( anatoomiline ) seos, siis on eelnevalt
väljatoodud analoogia põhjal meil tegemist kolme erineva infoväljaga, kuid sellegipoolest on
endiselt kaks erinevat neuronit. Enam ei ole kaks infovälja, vaid neid on nüüd kolm. See tähendab
seda, et neuronite ühendusest on tekkinud uus infoväli. Asja olemust näitab eespool väljatoodud
analoogia keemia võrrandi näitel. Kuid siin on otseselt näha nende nähtuste erinevus. Näiteks kui
keemia võrrandi puhul kahe erineva aine liitumisel tekkis uus aine, siis kahe erineva neuroni
liitumisel uut neuronit ei tekkinud. Neuronite omavahelisel liitumisel tekkis hoopis kolmas ( uus )
infoväli. Vaata allpool olevaid jooniseid. Tegelikult ei ole otseselt näha kahe erineva neuroni
liitumist nii nagu on ainete puhul. Kaks neuronit on omavahel anatoomiliselt seoses, mida saab
vaadelda kui liitumisena ( nagu üheks ). Keemia võrrandi puhul aga ained liitusid otseselt üheks
uueks aineks. Analoogia neil kahel erineval asjaolul siiski toimib.
Joonis 5 Kahe neuroni vahel tekib ühendus. Seos loob uut infot.
Veel üks hea näide on välja tuua värvigammadega. Näiteks kui punane ja sinine värvus omavahel
kokku segada üheks värvuseks, siis saame tulemuseks lilla värvuse. Sellisel juhul on tegemist
värviliste ainete ( mitte valguse ) liitumisega. Kuid ka sellel on olemas seos neuronite infoväljade
ühinemistega.
Selline ongi neuronite omavaheliste seoste põhiolemus. See tähendab seda, et kui ühed
infoväljad liituvad teistega, siis see loob omakorda veel uusi varem esinemata infovälju. Seosed
neuronite vahel ( infoväljade vahel ) loovad omakorda uusi seoseid. Närvitegevuses oleva
informatsiooni üheks aluseks ongi seosed neuronite vahel. Antud juhul on siin ära seletatud
neuronite seoste põhiolemus - näiteks kahe erineva neuroni vahel informatsiooni vaatenurgast.
Seda, et mida siiski kujutavad endast neuronite vahelised seosed närvisüsteemis. Tulemuseks on
näha seda, et seosed loovad uusi infovälju – info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese
peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese
eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses.
Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid
treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks
õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse.
Kui inimene kujutleb keha liikumist, siis aktiveerub üks kindel ajupiirkond. Kui näiteks sportlane
harjutab treeningtegevusi mõttes läbi, siis loob ta ajus ühendusi samamoodi mil tegelike soorituste
ajal. Kuid sellisel korral ei kasutata mitte ühtegi reaalset lihast. Visualiseerimine aga võimaldab
tegelikkuses sooritada treeninguid paremini, sest ajus on vastavad seosed juba olemas. See tähendab
seda, et visualiseerimine aitab inimesel luua ühendusi ajus, et tegevusi reaalselt paremini sooritada.
Kuid eespool väljatoodud seose põhiolemus kehtib kogu närvisüsteemis ja kõikides
seostesüsteemides, mida me kohe lähemalt vaatama hakkame.
Kuid nüüd oletame seda, et meil on olemas kolm neuronit – mitte enam kaks neuronit. Alguses
ei ole nad omavahel seoses. Sellisel juhul on siis olemas kolm erinevat infovälja ja kolm erinevat
neuronit. Kui aga need neuronid omavahel ''liituvad'', siis on meil tegemist
7