You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
väga paljudest väikestest kokkupandud osadest ( piltidest ). Üks suur pilt võib samuti koosneda<br />
omakorda paljudest väikestest piltidest. See tähendab seda, et detailid annavad kokku ühe suure<br />
terviku. Seoste kombinatsioon tähendab seda, et kõik seosed on omavahel seoses. Seoste<br />
omavahelised ühendused moodustavad niimoodi seoste kombinatsiooni. Näiteks puzzle on piltide<br />
kombinatsioon, sest ta on osadest kokkupandud üheks tervikpildiks – osadest kokkupandud<br />
kombinatsioon.<br />
Inimese loomisprotsessi neuroloogia sarnaneb struktuurselt paljuski ülaltoodud analoogiatega. Et<br />
aga aju üldse midagi luua saaks, peab tal olema väga palju nö. allüksusi – alamseoseid. Need on<br />
sellised seosed, mis on veel omakorda aluseks mingisugustele teistele seostele. Nii nagu<br />
kirjanduslik teos saaks eksisteerida, peab see koosnema tekstidest. Kuid tekstide eksisteerimiseks<br />
peab see koosnema lausetest, laused aga omakorda sõnadest jne. Loomisprotsess toimib ajus täpselt<br />
samamoodi. See tähendab seda, et seosed loovad veel omakorda uusi varem esinemata seoseid. Ja<br />
need omakorda veel teisi seoseid jne. Kui laps tuleb esimest korda ilmale, siis kohe esimesed seosed<br />
tulevad tal keskkonnaga tundmaõppimisega. Tema ajus tuleb tohutul hulgal seoseid. Vastsündinu<br />
hakkab kohe ümbritsevas keskkonnas kõigega kõike seostama. Seda, et mis värvi on maailm, mis<br />
kujuga on kehad, mis liigub, mis on mis ja kes on kes. Tema sigrimigri maailm ( mis oli alguses<br />
mitte midagi arusaadav ) hakkab järkjärgult tuntuks muutuma ja tema enda koht selles üha rohkem<br />
selgemaks muutuma. Kõik muutub üha rohkem selgemaks ja arusaadavamaks. Tänu seoste<br />
loomisele ajus. Inimese edasine areng on juba keelega seoses. Laps hakkab seostama omavahel<br />
häälikuid ja tähti. Edasi hakkab inimene rääkima sõnadega ja siis lausetega. Iga väikseimgi detail,<br />
mida täiskasvanud inimene tavaliseks ja igapäevaseks loeb, on ajus talletatud tohutul hulgal<br />
seostena. Näiteks seda, et me teame ( teadvustame ) prügikasti, on ajus selle kohta lugematul hulgal<br />
seoseid. Loomeprotsessid tekivad närvisüsteemis alles kõrgemates seoste süsteemides, nii nagu<br />
kirjanduslik teos tekib alles pärast tohutul hulgal detaile ja vahe-etappe. Vaata ülaltoodud<br />
analoogiaid. Kui laps sünnib ( näeb esimest korda ilmavalgust ), ei saa ta alguses mitte milleski aru.<br />
Kogu maailm on tema jaoks nagu sigrimigri, segavundar. Lapse ( sel juhul imiku ) areng tähendab<br />
seda, et ta õpib sigrimigri maailmast eristama detaile. Omandab neile tähendusi ja õpib tundma neid<br />
detaile, mida ta eristada suudab. Ja kui ta jõuab selliste mõisteteni nagu auto või auto liigub vastu<br />
müüri, siis on ta võimeline looma ka midagi uut. Siis omab ta juba seesugust loome andi nagu<br />
täisealised inimesed. Ja seda kõike läbi seoste aktiivse tegevuse.<br />
Kui laps sünnib ja näeb ilmavalgust täiesti esimest korda, siis ta ei saa „mitte midagi aru“. Selline<br />
maailm, mida tunnevad täisealised inimesed, on tema jaoks täiesti tundmatu ja uus. Maailmapilt<br />
on nagu sigrimigri, segavunderdis ja väga kirju. Ta ei saa ümbritsevast mitte midagi aru. Selline<br />
olek sarnaneks sellega, et ta oleks nagu pime aga samas ta ka näeb. See, mida vastsündinu näeb ja<br />
kogeb maailmast, on tavainimesele raskesti arusaadav - kui vast isegi võimatu. Ettekujutades oleks<br />
see umbes nagu mingisugune värviline sigrimigri pilt ja öelda sellekohta, et see ongi kogu ümbritsev<br />
maailm. Ei ole ainult must ega pime, vaid värviline sigrimigri maailm. Vastsündinu edasine<br />
areng ( seega teadvuse ja psüühika areng ) seisnebki selles, et eristada ühtlasest sigrimigrist detaile<br />
ja neid ka tundma õppida. Detailide eristamine ja nende mõtestamine ongi peamisi arenguteid imikul.<br />
See on kas enne keele arengut või siis koos sellega. Ja seda kõike seoste abil. Täisealistel inimestel<br />
ongi sellepärast raske ettekujutada, mida vastsündinu esimese asjana kogeb, sest me oleme<br />
selle etapi läbinud – me oskame eristada detaile ja ka tunneme neid. Maailm pole kaugeltki enam<br />
mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel.<br />
Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate<br />
esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks<br />
( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane eristamine<br />
nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on<br />
kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest teguritest.<br />
Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne intensiivsus<br />
( valgustatus, hääle tugevus, suurus ), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga. Oluliseks<br />
tunnuseks on objekti liikumine. Liikuv objekt osutub enamasti foonist eralduvaks tajuühikuks.<br />
Mõne objekti äratundmine liikumatuna on isegi võimatu, kuid liikuvana võimalik. Liikumise kiiru-<br />
12
Change language