Maailmataju 1

kehade liikumised ) põhjustavad asukoha muutust sinna kuhu ( ajas ) ajarännak sooritati. Näiteks
kui inimene sooritab ajarännaku planeedil Maa minevikku, siis ajas ta küll jõuab soovitud aega,
kuid leiab ennast hoopis avakosmosest, sest Maa on juba eest ära liikunud ( maa liigub kosmoses nii
nagu joonisel I näidatud ). Tegelikkuses see nii aga ei ole.
1.1.10 Kaugused ajas ja ruumis
Kvantelektrodünaamika kehtib vähemalt kaugusteni 10 -15 cm. Eksperimentaalselt kinnitatud
väikseimaks ajavahemikuks on väiksem kui 10 -25 sekundit. Spekuleeritud on sedagi, et musta
miniaugu leidmine massiga 10 15 grammi võimaldaks leida ka väikseim pikkuse ülaraja, mis on
umbes 10 -23 cm. Kuid selliste kauguste uurimine nõuab 10 10 gigaelektronvoldilise energiaga
osakeste voogu, mida laboratooriumites genereerima peab. Kuid nii kõrge energiaga ei ole praegu
võimalik eksperimente sooritada.
Mõned dimensionaalanalüüsid näitavad seda, et väikseima pikkuse L korral peaks kaasnema ka
vastav tihedus p. Selle seose saame kätte siis, kui arvestame teatud konstante:
kus h on Plancki konstant ja c valguse kiirus vaakumis. Arvatakse, et antud tihedus p on ka suurim
võimalik aine tihedus. Kuid musta augu tihedus avaldub järgmiselt:
kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja m on mass. Viimane seos näitab, et
kui musta augu tihedus suureneb, siis musta augu mass väheneb. Kui aga võetakse väikseima
võimaliku augu tihedus võrdseks suurima võimaliku tihedusega, siis ilmneb vähim võimalik pikkus
ja see on 10 -23 cm. Kuid see teeb musta augu väikseimaks võimalikuks massiks 10 15 grammi.
( Keskinen ja Oja 1983, 115 ).
47