Maailmataju 1

More documents

Recommendations

Info

korral. Selles mõttes on siin lahknevusi. Samuti ei nähta inimese surma hetkel Universumit ennast – näiteks udukogusid, galaktikaid, planeete jne. Universumi vahetu nägemine on kogu <strong>Maailmataju</strong> üks tähtsamaid taju aspekte. Võib olla nähakse Universumi ilusaid ja hingematvaid maastikke alles pärast tunnelit läbides – jõudes teisele poole ilma. Sisuliselt oleks see võimalik. Kuid Universumi ilusaid objekte on välja toodud Holograafia osas ( ehk regioonis ). Holograafia osa kannab endas ühte taju liiki – näha oma enda silmadega Universumit. Huvipakkuv on märkida, et SLK-de korral tajutakse ruumitust ja ajatust. Aegruumi nagu ei olekski enam olemas. Kuid Unisoofias tajutakse ka Universumi aegruumi ruumilist ja ajalist külge. Tajutakse Universumi ruumilist ja ajalist ulatust. Aega ja ruumi tajutakse kahel erineval viisil – siis kui aegruumi ei ole olemas või siis kui seda on olemas. Nii et on nii sarnasusi kui ka erinevusi Unisoofias kagetu ja surmalähedaste kogemuste vahel. 7 Teadvuse seisundid Teadvusega seonduvad nähtused liigitatakse suures mastaabis kaheks osaks, milledeks on siis teadvuse seisundid ja sellega kaasas käivad teadvuse sisud. Kui uuritakse teadvust, siis eristatakse teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid. Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal. Maailma uutmoodi tajumine loob uue teadvuse seisundi elusorganismil ( näiteks inimesel ). Uus ja imetabane teadvuse seisund tekib kõikidel eespool kirjeldatud tajuefektide baasil või ka mõne üksiku tajuefekti korral. See tähendab seda, et uus teadvuse seisund ilmneb kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide koosesinemisel või ka üksiku taju korral. Kui me tajume maailma tavapäraselt „teistsugusemalt“ või „rohkem“, nagu Unisoofias kirjeldatakse, tekib meil uus ja täiesti teistsugune teadvuse seisund. Säärast psüühika „olekut“ või „seisundit“ ei ole mitte keegi varem kogenud. Seepärast on selle olemust ka paljudel raske ettekujutada. Tegemist on millegi täiesti uue ja teistsugusega võrreldes inimese tavapärase teadvuse ja emotsionaalse seisundiga. See, kuidas me igapäevaselt maailma teadvustame, on tegelikult samuti teadvuse seisund. Seda nimetame me siin nö. teadvuse normaalseisundiks ehk lihtsalt teadvuse normaaliks. Seda omavad inimesed igapäevaselt ja kõikjal, kuhu nad ka iganes liiguvad. Kuid selline teadvuse seisund, mis tekib kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide baasil, nimetatakse teadvuse supernormaalseisundiks ehk lihtsalt ja lühidalt teadvuse supernormaaliks. Sellise teadvuse tasandile eelneb tavateadvuse seisund ( teadvuse tasand ) ehk teadvuse normaal, mida omavad inimesed igapäevaselt. Teadvuse supernormaal on juba inimesest „kõrgem teadvus“, mis tekib uutmoodi maailma tajumisel. Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju – nii nagu erineb inimese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese „kõrgemad teadvuse seisundid“ - teadvuse superseisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast „kõrgemaks“. Ahvi teadvuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka teadvuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast „kõrgem“ - kui neil üldse esinebki teadvuslikku olekut. Niimoodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime, tekib inimesel ( elusorganismil ) uus ( teistsugune) teadvuse seisund, kui ta tajub maailma teistmoodi ( uutmoodi ) kui seda tavapäraselt. Selline teadvuse seisund on inimese omast kõrgem – nii nagu inimese „teadvuse tase“ ületab näiteks putuka oma. Nagu näha on – isegi inimesest on olemas kõrgem teadvuse lävi. Ilmselt on tekkinud uus teadvuse seisund eluslooduse evolutsiooni tipp. See on elu eksisteerimise kõrgeim vorm ja seda kogu Universumis. Ei ole teada, et sellest „tasemest“ oleks midagi veel arenenumat. Sellest veelgi kõrgemaid teadvuse seisundeid ei eksisteeri. Tegemist on meil siis üli- 47
teadvusega. See on siis teadvuse ülimuslik olek, mis on ka elu arengu lõppfaas Universumis. Tegemist on meil mõistusliku elu eksisteerimise tipptasemega. Ilmselt selline teadvuse seisund saab tekkida Universumis ainult tehnogeenselt. Iseenesest see kuskil Universumis tekkida ja areneda ei saa – nii nagu näiteks tekkis elu planeedil Maa. Vähemalt pole seda kuskil siiani avastatud. Sellise teadvuslikku seisundit võimaldab „luua“ ainult mõistus ise. Nii, et sellisele teadvusele eelneb omakorda (tava)teadvuse olemasolu. Näiteks inimese mõistus. Teadvus loob uue teadvuse Universumis – läbi kultuuri ja tehnoloogiliste vahendite. Selline asjaolu on üks huvitav ja ebatavaline bioevolutsiooni külg Universumis. Ainult teadvus ise võimaldab sellist teadvuslikku olekut luua. 48
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Universumi füüsikal ja Multiversu
Page 7 and 8:
tehniline lahend õpetab luua reaal
Page 9 and 10:
Joonis 8 Maailmataju „uurimusobje
Page 11 and 12:
looduslik, vaid on mõistuse ( aju
Page 13 and 14:
kirja pandud postulaadi vormis. Vas
Page 15 and 16:
Joonis 12 Teadvuse eksisteerimiseks
Page 17 and 18:
Joonis 15 Evolutsioonilised protses
Page 19 and 20:
Ajas rändamise teooria sissejuhata
Page 21 and 22:
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
Page 23 and 24:
uumipunkti vaheline kaugus võrdub
Page 25 and 26:
1 Ajas rändamine ja selle tehnilis
Page 27 and 28:
SISUKORD RESÜMEE .................
Page 29 and 30:
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
Page 31 and 32:
kõverusest ja selle muutumisest. 7
Page 33 and 34:
paisumine. Kuid jah - mida kaugemal
Page 35 and 36:
Joonis 4 Hyperruum K´ ja tavaruum
Page 37 and 38:
tagasi orbiidi suhtes ( mitte Unive
Page 39 and 40:
Tavaruumis K: Hyperruumis K´: m( x
Page 41 and 42:
Hyperruumis K´: Tavaruumis K: I II
Page 43 and 44:
K´ suhtes aga - m( x´,0,0,t ). Ke
Page 45 and 46:
1.1.5 Universumi paisumine ja selle
Page 47 and 48:
kus ajakoordinaat t on Universumi e
Page 49 and 50:
1.1.5.3.1 Universumi klassikaline p
Page 51 and 52:
Joonis 14 Kera paisumisel kehade m
Page 53 and 54:
Joonis 15 Kera paisub ajas pidevalt
Page 55 and 56:
Joonis 14 Erinevatel ajahetkedel on
Page 57 and 58:
Tegemist on ühe ja sama punktiga (
Page 59 and 60:
kus t, r, θ, φ on aja, mõõdupuu
Page 61 and 62:
ist eemaldumisel toimub võrreldes
Page 63 and 64:
valgusekiiruse konstantsuse printsi
Page 65 and 66:
Joonis 18 Kaks kosmoselaeva: X ja Y
Page 67 and 68:
ne toimub ruumis ja ajas nüüd nö
Page 69 and 70:
See on siis seaduspära ruumiline k
Page 71 and 72:
kehade liikumised ) põhjustavad as
Page 73 and 74:
Joonis 20 Erinevad ristkoordinaadis
Page 75 and 76:
1.2.1.4 Valguse kiirus Joonis 22 K
Page 77 and 78:
1.2.1.5 Aja dilatatsioon Joonis 24
Page 79 and 80:
saame kinemaatilise teguri kirjutad
Page 81 and 82:
jäänuile. Ainult niimoodi on või
Page 83 and 84:
Näiteks kui liikumiskiirused on pa
Page 85 and 86:
vennad enam ühevanused. Kosmoserä
Page 87 and 88:
1.2.2 Üldrelatiivsusteooria 1.2.2.
Page 89 and 90:
Siin on näha seda, et aega ja ruum
Page 91 and 92:
Valemis olev seos ja siit saame Aja
Page 93 and 94:
1.2.2.6 Kerapind kui kõverruum Ole
Page 95 and 96:
saame kätte Christoffeli koefitsen
Page 97 and 98:
Viimase seose paremale poolele anna
Page 99 and 100:
1.2.2.8 Gravitatsiooniväli Tegemis
Page 101 and 102:
selle aine või energia liikumine a
Page 103 and 104:
maatikat. Nii tegime ka relatiivsus
Page 105 and 106:
mikroosake teleportreerub, siis on
Page 107 and 108:
Impulsi ja energia vahel kehtib jä
Page 109 and 110:
1.3.3.1 Lainevõrrand Teatud difere
Page 111 and 112:
määramata. Sellele on ka analoogi
Page 113 and 114:
1.3.5 Osakeste lainelised omadused
Page 115 and 116:
uumiline vastastikmõju minevikus e
Page 117 and 118:
järeldub see, et kui mõlemad avad
Page 119 and 120:
Viimane seos näitab seda, et kui p
Page 121 and 122:
Ja lõpuks saamegi leida aja ( ehk
Page 123 and 124:
On juhuseid, kus aeg ja ruum on võ
Page 125 and 126:
2 Ajas rändamise teooria edasiaren
Page 127 and 128:
Joonis 39 Universumi paisumine kui
Page 129 and 130:
Järgmiselt vaatleme süsteemi mõn
Page 131 and 132:
millest impulsimomendid ehk Viimane
Page 133 and 134:
2.6 Universumi kinematograafiline e
Page 135 and 136:
ajarändur ise on ju väljaspool ae
Page 137 and 138:
või ulatust, mida kirjeldabki tunt
Page 139 and 140:
Sfäärilise pinna raadiusest R vä
Page 141 and 142:
* suunaga. Kuid kui esineb negatiiv
Page 143 and 144:
ja R S saame 9,9398 * 10 -22 m. See
Page 145 and 146:
ja sellest sõltub aegruumi kõveru
Page 147 and 148:
Nii suure kera laengu korral tekib
Page 149 and 150:
Aegruum kõverdub kera ümber ikkag
Page 151 and 152:
Joonis 21 Inimese ajas liikumise su
Page 153 and 154:
suure aegruumi kõveruse ka veel pa
Page 155 and 156:
Kõik teavad seda, et kõige lühem
Page 157 and 158:
Tulemused Antud töö tulemus on ja
Page 159 and 160:
KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2
Page 161 and 162:
2 Teadvuse teooria
Page 163 and 164:
1 Teadvuse neurofüsioloogia 1.1 Te
Page 165 and 166:
teadvuse üks markereid. Kuid teadv
Page 167 and 168:
mälusisud salvestuvad paremini. Se
Page 169 and 170:
une ajal. Kuid aeglased lained ei e
Page 171 and 172:
Võtame jälle näiteks foto majast
Page 173 and 174:
kuid siis peab arvestama seda, et s
Page 175 and 176:
teadvuslikus seisundis ( seda juhul
Page 177 and 178:
Ärkvel olles on inimese teadvusega
Page 179 and 180: Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsi
Page 181 and 182: 2.12 Reaalsuse kvaliteedid Aju on v
Page 183 and 184: KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
Page 185 and 186: SISUKORD 1 SISSEJUHATUSEKS ........
Page 187 and 188: 2 Unisoofia „teadus“ 2.1 Unisoo
Page 189 and 190: selle sõna „sand“ omastava kä
Page 191 and 192: olema. Tugevate ärritajate korral
Page 193 and 194: 2.8 Sõnades kujutatavad emotsiooni
Page 195 and 196: vastu meie Kohalik Galaktikarühm j
Page 197 and 198: ulatust ja enda väiksust selles. h
Page 199 and 200: 3.3 Ajataju 3.3.1 Universumi lühik
Page 201 and 202: de vahelisis kaugusi ajas. Nende ul
Page 203 and 204: arvamust tavaliselt peetaksegi tead
Page 205 and 206: üle puuokste molekulidele, mis pan
Page 207 and 208: maailmal. Unenäomaailmas ilmnevad
Page 209 and 210: vaataja ei mõista seda, kuid alles
Page 211 and 212: kehad koosnevad aatomitest. Seetõt
Page 213 and 214: Unenäomaailma ja ärkveloleku maai
Page 215 and 216: Sellisel korral hirm ja nauding seg
Page 217 and 218: ükskõik millise inimese südamess
Page 219 and 220: Joonis 7 Joonisel on välja toodud
Page 221 and 222: Joonis 8 Inimese loode inimese peop
Page 223 and 224: kohal. Tänapäeval on ju olemas kr
Page 225 and 226: valgusolendeid, sugulasi jne, mitte
Page 227 and 228: animeeritud kujutisega. Antud foto
Page 229: pilootidel. Need tekivad siis, kui
Page 233 and 234: 50
Page 235 and 236: SISUKORD 1 Holograafia ............
Page 237 and 238: peaaju nägemiskeskusesse ja seal l
Page 239 and 240: 3 Galaktikad Universumis moodustava
Page 241 and 242: 8
Page 243 and 244: 10
Page 245 and 246: 12
Page 247 and 248: 14
Page 249 and 250: 16
Page 251 and 252: 18
Page 253 and 254: 20
Page 255 and 256: 22
Page 257 and 258: 24
Page 259 and 260: 26
Page 261 and 262: 28
Page 263 and 264: 30
Page 265 and 266: 32
Page 267 and 268: 34
Page 269 and 270: 36
Page 271 and 272: 38
Page 273 and 274: 40
Page 275 and 276: 42
Page 277 and 278: 44
Page 279 and 280: 46
Page 281 and 282:
48
Page 283 and 284:
50
Page 285 and 286:
52
Page 287 and 288:
54
Page 289 and 290:
56
Page 291 and 292:
58
Page 293 and 294:
5 Universumi tähed Tähed on energ
Page 295 and 296:
62
Page 297 and 298:
64
Page 299 and 300:
66
Page 301 and 302:
68
Page 303 and 304:
70
Page 305 and 306:
72
Page 307 and 308:
74
Page 309 and 310:
76
Page 311 and 312:
78
Page 313 and 314:
80
Page 315 and 316:
82
Page 317 and 318:
84
Page 319 and 320:
86
Page 321 and 322:
88
Page 323 and 324:
90
Page 325 and 326:
92
Page 327 and 328:
94
Page 329 and 330:
96
Page 331 and 332:
98
Page 333 and 334:
100
Page 335 and 336:
102
Page 337 and 338:
104
Page 339 and 340:
106
Page 341 and 342:
108
Page 343 and 344:
110
Page 345 and 346:
112
Page 347 and 348:
114
Page 349 and 350:
116
Page 351 and 352:
118
Page 353 and 354:
120
Page 355 and 356:
KASUTATUD FOTOD Esitatud pildid Uni
Page 357 and 358:
5 Religiooniteooria, teadus ja üli
Page 359 and 360:
3.2.4 Energiavälja omadused ja võ
Page 361 and 362:
lunastusõpetuseks ja mille omaksv
Page 363 and 364:
Muistsel ajal elanud inimene nende
Page 365 and 366:
Peaaegu kõik tulnukate poolt soori
Page 367 and 368:
Hiljem näitasid tulnukad neile hol
Page 369 and 370:
psüühilised ilmingud on kattuvad.
Page 371 and 372:
sihvakas, palja, sileda ja tumeda n
Page 373 and 374:
omakorda selliseks „biovormiks“
Page 375 and 376:
pärandatakse ühelt põlvkonnalt t
Page 377 and 378:
olukord, mida nimetatakse „kambav
Page 379 and 380:
inimkond pattu langes. Paradiisiaia
Page 381 and 382:
Inimeste loomalik olemus ei avaldu
Page 383 and 384:
Inimeste elu planeedil Maa on tegel
Page 385 and 386:
1.6.2 Üldine eshatoloogia Maailma
Page 387 and 388:
Tulnukad on ise öelnud kontaktleri
Page 389 and 390:
elanikud. „Kui seda vaatan, hakka
Page 391 and 392:
ikkad ega ülikud. Inglite kadumise
Page 393 and 394:
Selline tsivilisatsioon, mis on ka
Page 395 and 396:
manipuleerivad nende endi eesmärki
Page 397 and 398:
nii nagu paganad, sest nemad arvava
Page 399 and 400:
paranormaalsed nähtused ja ta selg
Page 401 and 402:
neidki, kes ei usu. On inimesi, kes
Page 403 and 404:
Antiikfilosoofia hüljati ja nüüd
Page 405 and 406:
teadustes. Näiteks matemaatikas al
Page 407 and 408:
uurib erinevate rahvaste paiknemist
Page 409 and 410:
sooritamist korralikult ette planee
Page 411 and 412:
väärtushinnangutele. Kuid Kuhni p
Page 413 and 414:
Anarhistliku tunnetusteooria sõnas
Page 415 and 416:
täiendab teaduslikku teooriat, hü
Page 417 and 418:
teisi spetsiifilisi oskusi. Sellep
Page 419 and 420:
muutuste fikseerimise kaudu. Psüü
Page 421 and 422:
pikka kasvu olendid, kes sarnanesid
Page 423 and 424:
3.1.2.4 Surmalähedaste kogemuste u
Page 425 and 426:
üks tunnusjooni ) „autoskoopilis
Page 427 and 428:
Inimene, kes oli sündides juba pim
Page 429 and 430:
3.1.3.1 Inimese ajusurm Inimese sur
Page 431 and 432:
teaduses teatakse juba aasta kümne
Page 433 and 434:
infotöötlusega ja ka motoorikaga
Page 435 and 436:
kui tähistame avaldises paremal po
Page 437 and 438:
Joonis 1 Nähtav valgus on elektrom
Page 439 and 440:
vahendusel seostuvad üksteisega aj
Page 441 and 442:
kunst jt. Tsivilisatsioon aga etend
Page 443 and 444:
oli ka vaba voli korjata rahvalt an
Page 445 and 446:
muutuvad sõltumatuteks neid tekita
Page 447 and 448:
ilmnevad ka telepaatia ja telekinee
Page 449 and 450:
tehnoloogiline nähtus inimkonnast
Page 451 and 452:
kirjeldanud oma kogemusi nõnda:
Page 453 and 454:
aga kahe vanemaga, siis ristviljast
Page 455 and 456:
6 Multiversum
Page 457 and 458:
1 Multiversum Psühholoogid on sell
Page 459 and 460:
korral väliskeskkonna suhtes negat
Page 461 and 462:
meil tegemist siis kahe erineva inf
Page 463 and 464:
seostesüsteeme, mis omakorda loova
Page 465 and 466:
mõhnkehas, suureneb. Seda on veenv
Page 467 and 468:
sed ei ole ülisuured. 3 Kunst ja k
Page 469 and 470:
sajandil, mil ühiskonnas mõjus kl
Page 471 and 472:
seintele kraabitud või värvitud.
Page 473 and 474:
koeraliha, kuid Eestis seda ei teht
Page 475 and 476:
valmistavast tööriistast juba var
Page 477:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
show all

Maailmataju 1

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?