Kala ja kalatoodete turg Eestis
Kala ja kalatoodete turg Eestis
Kala ja kalatoodete turg Eestis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Sisevete kalapüük on reguleeritud kalapüügi püüniste arvuga, mille osas seab piiranguid<br />
keskkonnaminister. Sisevete kalapüük oli möödunud aastal praeguse iseseisvusa<strong>ja</strong> suurim<br />
(tabel 1.6). Võrreldes 2001. aastaga andis sisevete kalapüügi kasvu eelkõige suurem tindipüük<br />
Peipsil, mis moodustas kogu sisevetepüügist 2002. aastal koguni 48%. Peale tindi püüti<br />
suuremates kogustes veel koha (21% kogu sisevete kalapüügist), särge (10%), latikat (8%) <strong>ja</strong><br />
ahvenat (5%). Viimaste aastatega võrreldes püüti 2002. aastal sisevetest märgatavalt rohkem<br />
just tinti, koha <strong>ja</strong> särge. Mõnevõrra vähem püüti anger<strong>ja</strong>t, kuid muude kalaliikide osas olid<br />
püügimahud enam-vähem samal tasemel.<br />
2002. aastal moodustas 91% sisevete kalapüügist kalapüük Peipsi järvel, 8% Võrtsjärvel <strong>ja</strong><br />
1% muudel siseveekogudel.<br />
Kuna Eesti tarbib <strong>ja</strong> ekspordib kala rohkem kui meil ressurssi on, siis tõenäoliselt on nii<br />
ametliku statistika poolt ka<strong>ja</strong>statud Läänemere kui sisevete kalapüük alahinnatud, tegelikult<br />
püütakse Eesti kalurite poolt kala rohkem.<br />
Eesti kalakasvatus on vahepealsest mõõnaperioodist üle saamas ning tootmismahud on viimastel<br />
aastatel taas üle 350 tonni ulatunud (tabel 1.7). Eesti kalatiikides kasvatatakse põhiliselt<br />
vikerforelli, mille osakaal kalakasvatuse tootmismahus oli mullu 81% (2001.a 88%,<br />
2000.a 87%). <strong>Kala</strong>kasvatuse vähenemist eelmisel aastal mõjutaski eelkõige vikerforelli väiksemad<br />
tootmismahud võrreldes viimaste aastatega. Karpkala kasvatus on viimasel nel<strong>ja</strong>l<br />
aastal küll vähehaaval suurenenud, kuid 1990-ndate alguse taset veel niipea ei saavutata.<br />
<strong>Kala</strong>kasvatuse mõõna-aastad puudutasidki eelkõige karpkalakasvandusi, kuna forelli tootmismahtude<br />
muutused on olnud tunduvalt väiksemad.<br />
73% Eesti kalatiikides kasvatatud kaladest on läinud müügiks. Müügi osakaal oli 2002. aastal<br />
suurem kui kahel eelneval aastal (2001.a 62%, 2000.a 39%).<br />
Tabel 1.7. <strong>Kala</strong> kasvatamine (toorkala, tonnides)<br />
1992 1995 2000 2001 2002<br />
Kokku 613,6 316,8 360,0 466,6 356,1<br />
muutus aastas, % -24,1 103,9 29,6 -23,7<br />
Vikerforell 379,1 278,0 313,0 411,8 286,7<br />
Karpkala 234,4 30,0 47,0 51,7 52,6<br />
Anger<strong>ja</strong>s - - - 0,3 12,5<br />
Jõevähk - - - 0,3 2,6<br />
Linask - - - 0,9 0,8<br />
Haug - - - 0,7 0,5<br />
Koger - 1,9 - 0,3 0,4<br />
Jõeforell - - - 0,5 -<br />
Peled 0,1 - - - -<br />
Siig-peled - - - 0,1 -<br />
Muu kala - 6,9 - - -<br />
Allikas: ESA<br />
10
Change language