Kala ja kalatoodete turg Eestis
Kala ja kalatoodete turg Eestis
Kala ja kalatoodete turg Eestis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Lääne-Euroopas on kala osakaal leibkonna toidukulutustes riigiti suhteliselt erinev, ulatudes<br />
2,5%-st Austrias 15,6%-ni Portugalis. Enam tarbitakse kala Portugalis (63 kg/el), Islandil (46<br />
kg/el), Hispaanias (41 kg /el), Norras (37 kg/el). <strong>Kala</strong> tarbimine on üldiselt väiksem kui liha<br />
tarbimine: liha tarbimine ületab kala tarbimist Islandil 1,6 korda, Norras 2,5 korda, Rootsis<br />
3,4 korda, Šveitsis 6,7 korda (<strong>Eestis</strong> 3,7 korda).<br />
<strong>Kala</strong>toodete osakaal toiduratsioonis kipub paljudes riikides pigem vähenema kui tõusma.<br />
Eesti näita<strong>ja</strong> (17 kg/el tooraines) jääb koguseliselt Põh<strong>ja</strong>maadele esialgu tublisti alla. Selle<br />
kasvu piirab hinnatõus, värske kala halb kättesaadavus <strong>ja</strong> elanike suhteliselt madal ostujõud<br />
võrreldes teiste riikidega.<br />
Eesti kala <strong>ja</strong> <strong>kalatoodete</strong> tarbimine moodustab alla 2/3 Euroopa tarbimise tasemest.<br />
Kui <strong>Eestis</strong> kulutatakse kalale 332 kr elaniku kohta aastas, siis näiteks Soomes 990 kr (63,26<br />
eurot) aastas.<br />
Arvestades kala tervislikke omadusi, võiks <strong>kalatoodete</strong> tarbimine ulatuda <strong>Eestis</strong> vähemalt<br />
Skandinaaviamaade tasemele (30-40 kg elaniku kohta aastas).<br />
Kui arvestada, et toidukulutused on 1996-2002. aastatel kasvanud 3,5% võrra (reaalkasv), siis<br />
samas tempos kasvu jätkumise korral on <strong>kalatoodete</strong> tarbimise kasvuks vähe võimalusi. Kuid<br />
palju sõltub ka alternatiivsete toodete (eelkõige liha) hinnamuutustest lähiaastatel.<br />
Sarnaselt Eestiga on kalatooted ka EL-s olnud üheks kiiremini kallinenud toiduainegrupiks<br />
viimastel aastatel.<br />
Tabel 6.5. Toiduainete hinnamuutus 1996-2000 EL-s (1996.a=100)<br />
2000.a (%)<br />
Toit kokku 104<br />
Teravil<strong>ja</strong>tooted 104<br />
Lihatooted 102<br />
Piimatooted, munad 101<br />
Õli, rasvad 92<br />
Puuvil<strong>ja</strong>d 105<br />
<strong>Kala</strong>tooted 116<br />
<strong>Kala</strong>tooted <strong>Eestis</strong> 127<br />
Suurema osa (59%) <strong>Eestis</strong> tarbitavast kalast moodustas 2002. aastal ESA andmetel värske<br />
<strong>ja</strong>hutatud või külmutatud kala. Eestimaalaste <strong>ja</strong>oks on olulisemad veel soolakala (11%),<br />
kalakonservid (8%) <strong>ja</strong> suitsukala (7%), teiste <strong>kalatoodete</strong> osakaal kalatarbimises on märgatavalt<br />
väiksem. <strong>Kala</strong> <strong>ja</strong> <strong>kalatoodete</strong> tarbimise struktuur 2002. aastal on toodud joonisel 6.3.<br />
Kuna värske kala on hinnalt odavam kui suurema lisaväärtusega kalatooted, siis on ka värske<br />
kala osakaal tarbi<strong>ja</strong>te kulutustes <strong>kalatoodete</strong>le väiksem kui kaaluliselt – 2002. aastal kõigest<br />
37,7% (joonis 6.4).<br />
79
Change language