Kala ja kalatoodete turg Eestis

6. osa kokkuvõte
• Kulutused kalatoodetele kasvasid 2002. aastal 13% 332 kroonini elaniku kohta aastas.
Võrreldes 1996. aastaga oli kulutuste kasv 58,3% (210 kroonilt).
• 2002. aastal tarbiti Eestis 16,7 kg kala elaniku kohta aastas (ümberarvestatult kalale). Eestis
tarbitava kala kogus oli 2002. aastal vaid 3,7% suurem kui 2001. aastal ja 3,1% suurem
kui 1996. aastal. Kala tarbitakse praegu vähem kui esimese Eesti Vabariigi ajal ja
nõukogude perioodil. Eesti kala ja kalatoodete tarbimine on alla 2/3 Euroopa keskmisest
tarbimise tasemest.
• 2002. aastal söödi 59% Eestis tarbitavast kalast värske (või külmutatud) kalana, 11%
soolakalana, 8% kalakonservidena ja 7% suitsukalana.
• Varasemast rohkem süüakse Eestis kalakonserve, krabipulki ja –nuudleid ning kalakulinaartooteid,
vähem süüakse jahutatud või külmutatud kala ning soolakala.
• Tarbijauuring näitas, et 57% Eesti elanikest sööb kala ja kalatooteid vähemalt kord nädalas
ja 26% paar korda kuus.
• 36% tarbijatest sooviks kala ja kalatooteid süüa senisest enam. Seda on siiani takistanud
kala ja kalatoodete kõrge hind ning kehv kättesaadavus.
• Värskest kalast söövad eestimaalased põhiliselt räime ja kilu.
• Suitsukala sööjaid on praegu vähem kui 5 aastat tagasi.
• 48% tarbijatest sööb soola- või vürtsikala vähemalt korra kuus, kuid selle söömine on
aastate jooksul vähenenud.
• Kuivatatud ja vinnutatud kala sööjaid on Eestis vähe ning selle söömine väheneb.
• 20% eestimaalastest sööb kalakonserve korra nädalas, 40% korra kuus.
• Kalapulki ja –burgereid sööb 18% vastajatest korra nädalas, 36% korra kuus.
• 11% tarbijatest sööb kalapreserve korra nädalas, 31% korra kuus.
• 11% tarbijatest sööb kalakulinaartooteid korra nädalas, 32% korra kuus.
• Krabipulki ja –nuudleid sööb 14% Eesti elanikest korra nädalas, 34% korra kuus.
• Mereande on viimasel aastal söönud vaid 33% eestimaalastest.
• Need tarbijad, kes kala ja kalatooteid söövad varasemast rohkem põhjendavad seda sellega,
et valik on suurem ja teadlikult püütakse tervislikumalt toituda. Tarbijad, kes on vähendanud
oma kala tarbimist, tegid seda eelkõige kõrge hinna, aga ka kehva kättesaadavuse
tõttu.
• Ligikaudu 90% kalast ja kalatoodetest süüakse ära kodus ja kümnendik toitlustusasutustes.
• Kallimat värsket kala ja suurema töötlusastmega kalatooteid ostetakse enam kauplustest.
Vähemtöödeldud ja odavamate kalatoodete ja –liikide puhul on oluliseks ostukohaks ka
turud.
• Sissetulekute suurenemise korral ostetaks Eestis senisest enam eelkõige kallimaid värskeid
ja suitsutatud kalu, kalakulinaartooteid ja mereande.
• Kala ostmisel on tarbijatele olulisemad selle värskus, maitse ja hind, vähemtähtsad on
pakend ja tootja (bränd).
104