Kala ja kalatoodete turg Eestis

1. osa kokkuvõte
• 2002. aastal püüdsid Eesti kalurid 74,1 kg kala inimese kohta aastas, sellest 12,6 kg oli
ookeanikala, 58,2 kg Läänemere kala ja 3,3 kg sisevete kala. Eestis kasvatati 2002. aastal
262 g kala ühe elaniku kohta aastas.
• Kalapüügi ja –kasvatuse maht 2002. aastal vähenes viimaste aastate madalaimale tasemele
(101 027 tonni, vähenemine 2%). Vähenes eelkõige püük Läänemerel ja kalakasvatuse
mahud, suurenesid aga ookeani- ja sisevetepüük.
• 2002. aastal moodustas püük Läänemerel 78%, ookeanipüük 17%, sisevetepüük 5% ja
kalakasvatus 0,4% Eesti kalurite poolt püütud ja kalakasvatajate poolt kasvatatud kala
kogumahust.
• Läänemerepüügi osatähtsus on viimastel aastatel suurenenud, ookeanipüügil vähenenud.
• 2002. aastal ookeanikalapüügi mahud suurenesid 10%. Krevetipüük moodustas 84%
ookeanikalapüügist ning krevetipüügi mahud ja osakaal on aasta-aastalt suurenenud.
• Püügimahud Läänemerel 2002. aastal vähenesid 7%. Sealt püüti põhiliselt kilu (52%
kogu Läänemerepüügist) ja räime (46%). Räime- ja kilukvoodid on Eesti kalurid enamvähem
täis püüdnud, turska püütakse kvoodist tunduvalt vähem.
• Sisevete kalapüük suurenes 2002. aastal 86% võrreldes 2001.aasta väga madala tasemega.
46% sisevetepüügist moodustas tindipüük Peipsi järvel. 91% sisevete kalapüügist
tuleb Peipsilt, 8% Võrtsjärvelt ja 1% muudelt veekogudelt.
• Eesti kalakasvatuse mahud 2002. aastal vähenesid võrreldes eelmise aastaga 24%, kuid
jäi samale tasemele kui 2000. aastal. 81% kalakasvatuste toodangust moodustab
vikerforell. Suurenemas on karpkala kasvatus. 2002. aastal läks müügiks 73% kalakasvatuste
toodangust.
11