Kala ja kalatoodete turg Eestis

0305 Soola- ja suitsukala, kuivatatud, vinnutatud kala
Soola-, suitsu- ja kuivatatud kala eksport oli 2002. aastal 12825 tonni ning see moodustas
9,2% kala- ja kalatoodete üldisest ekspordikogusest. 2002. aastal vähenes eksport 2/3 võrra,
seda eelkõige SRÜ riikide arvel. Ukrainasse läks 2002. aastal 50% soola-, suitsu- ja kuivatatud
kala kogusest (32% ekspordikäibest), millest peamine oli soolakala. Venemaale viidi 32%
antud grupi ekspordikogusest (29% käibest). Eksport Jaapanisse oli stabiilsem, andes 2002.
aastal juba 15% antud kaubagrupi ekspordist.
2002. aastal andis 89% selle kaubagrupi ekspordist vürtsikala (ekspordihinnaga 4.98 kr/kg),
6% suitsukala, 5% kalamaks ja -mari (22.70 kr/kg) ning 0,3% kuivatatud kala.
2003. aastal jätkus ekspordi vähenemine, mille põhjustas ajutiselt jääoludest tingitud kalapuudus.
Soola-, suitsu- ja kuivatatud kala impordikogus (2002.a 346 t) on koguseliselt võrreldes ekspordiga
väike, kuid see kasvab kiiresti. Tootegrupi aasta keskmine impordihind (43 kr/kg)
ületab ekspordihinna (6.30 kr/kg) ligi 7 korda. 2000-2002. aastatel suurenes sissevedu 76%
(rahalises väärtuses isegi 174%). Põhiliseks impordimaaks on kujunenud Leedu, kust 2002.
aastal toodi 212 tonni ehk 61% vastavatest toodetest. Olulisteks impordimaadeks on veel
Norra, Venemaa, Soome, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Ligi 70% sisseveokogusest (237 tonni) oli 2002. aastal suitsukala, 10% soolakala, 12% filee
(soolatud, vürtsitatud, kuivatatud), 7% kuivatatud kala ning 1% kalamaks ja mari.
0306 Vähilaadsed (sh vähid, langustid, homaarid, garneelid ja krevetid, krabid)
Vähilaadseid eksporditi 2002. aastal ametliku statistika järgi 1496 tonni 46 mln krooni eest
(1% kala ja kalatoodete ekspordist). Võrreldes 2001. aastaga kasvas eksport 14%. Peamiseks
sihtriigiks on kujunenud Hiina, kes ostis 71,5% vähilaadsete ekspordikogusest. Suurenenud
on ka Jaapanisse ja Ukrainasse müüdavad kogused.
Arvestades tõenäolist krevettide müügikogust püügi andmete alusel, müüdi Eesti laevade
poolt püütud krevette kuni 14 235 tonni ehk ligikaudu 438 mln krooni eest.
Suures osas toormeks kasutatav krevettide import suurenes 2000-2002. aastatel ligi 2 korda
(745 t 2002.a), 2003. aastal kasv jätkus. 2002. aasta keskmine krevettide impordihind (43.46
kr/kg) oli ekspordihinnast (30.79 kr/kg) kõrgem. Olulisemateks krevettide impordimaadeks
olid 2002. aastal Island (28%), Gröönimaa (21%) ja Taani (20%). Ostud Rootsist ja Norrast
on vähenenud, lisandunud on import Gröönimaalt, Fääri saartelt ja Saksamaalt.
0307 Molluskid (sh austrid, karbid, seepiad, kalmaarid, kaheksajalad, teod jms)
Molluskeid eksporditi 2002. aastal vähe - 9,2 tonni 429 tuh krooni eest, millest 90% läks Läti
kaudu Venemaale. 2000. aastal eksporditi molluskeid 238 tonni.
Molluskite import 2002-2003. aastatel kasvas. Olulisemad impordiriigid olid 2002. aastal
Hispaania (32%), Argentiina (21%), Soome (15%) ja Leedu (9%).
1604 Kalakonservid ja -toidud
2002. aastaks kasvas kalakonservide ja -toitude eksport 62,2 tuh tonnini, olles seega peale
Vene kriisi taastunud peaaegu kriisieelsele tasemele (1998.a 66 tuh t). Pool ekspordikogusest
38