Kala ja kalatoodete turg Eestis

Tabel 3.18. Konservide ja kalatoitude (EKN 1604-1605) põhiimport (mln kr)
1999 2000 2001 2002 2002/2001
mln kr % mln kr % mln kr % mln kr % +/- %
Kokku 26,75 100 30,98 100 64,55 100 85,63 100 32,7
Leedu 2,12 7,9 4,53 14,6 15,41 23,9 34,55 40,3 124,2
Saksamaa 8,46 31,6 10,38 33,5 20,74 32,1 12,88 15,0 -37,9
Rootsi 0,61 2,3 0,82 2,6 2,14 3,3 7,24 8,5 238,3
Norra 1,03 3,9 2,47 8,0 6,92 10,7 6,93 8,1 0,1
Läti 0,56 2,1 1,37 4,4 2,28 3,5 6,39 7,5 180,3
Tai 2,46 9,2 1,84 5,9 2,44 3,8 5,63 6,6 130,7
Taani 3,89 14,5 3,71 12,0 4,21 6,5 3,87 4,5 -8,1
Hispaania 0,21 0,8 0,89 2,9 0,91 1,4 0,90 1,1 -1,1
Muud riigid 7,41 27,7 4,97 16,0 9,5 14,7 7,24 8,5 -23,8
Allikas: ESA
Tabel 3.19. Konservide ja kalatoitude keskmised impordihinnad (kr/kg)
1999 2000 2001 2002 2002/2001+/- %
Keskmine 21.57 22.1 26.29 29.13 10,8
Norra 85.73 30.18 36.23 47.45 31,0
Leedu 31.64 27.62 26.85 32.17 19,8
Rootsi 24.32 17.03 24.09 31.22 29,6
Tai 41.06 32.29 33.42 31.13 -6,9
Hispaania 26.55 16.44 19.18 30.02 56,5
Saksamaa 15.69 15.78 21.91 23.60 7,7
Taani 20.49 18.55 19.85 22.23 12,0
Läti 25.67 25.91 20.75 18.64 -10,2
Muud riigid 33.62 52.27 40.15 33.29 -17,1
Import piirkonniti
Euroopa Liidu osakaal oli 2002. aastal kala ja kalatoodete (EKN 03+16) impordis oluliselt
suurem kui ekspordis, ulatudes koguseliselt 52%-ni (tabel 3.20). Rahalises käibes EL nii
suurt rolli ei mängi (osakaal 27%), sest EL-st sisseveetav kala on suures osas tööstuse tooraine.
2002. aasta impordikäibes oli suurim osakaal Venemaalt ja Ukrainast pärit impordil
(kokku 29%). Olulise osa impordikäibest andsid ka Norra ja Island (kokku 18%). Impordi
rahalisest väärtusest ligi kümnendiku moodustasid Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigid, kust
toodi põhiliselt kalaliha ja surimit. Aasiast imporditi nii fileed kui konserve.
33