Kala ja kalatoodete turg Eestis

2002.aastal püüti 78% Eesti kalurite püütud ja kalakasvatajate kasvatatud kalast Läänemerelt,
17% ookeanist ja 5% sisevetest (joonis 1). Kalakasvatuse toodangu osakaal kalapüügi ja –
kasvatuse mahtudes oli vaid 0,4%.
Tabel 1.2. Eesti kaugpüügikvoodid (tonnid või püügipäevad)
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
NAFO
Tursk (t) 1 196
Meriahven (t) 1 18005 13850 13850 13850 13850 13850 1571 4
Meriahven (t) 2 7500 7500 7500
Kalmaar 1 5000 2500 1133 1133 1133 1133 128 4
Ruske soomuslest (t) 1 20 30 50 67 65 2 73 2 73 2
Süvalest (t) 2 1330 1624 1725 1971 2169 2070 985 2
Krevett (3M püügipäevad;3L t) 1667;0 1667;0 1667;67 1389;67 1667;67 1667;144 1667;144
Teravmäed
Krevett (püügipäevad) 377 377 377 377 377 377 377
Fääri saarte vetes
Putassuu (t) 10 000
Makrell (% putassuu kaaspüügil)
13%
NEAFC
Meriahven (t) 3 2000 1529 1175 1175 500 350 4
Makrell (t) 3 2000 1000 1000 1000 600 511 150 4
1 Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa ühine kvoot. 2 nn “teiste” kvoot liikmesriikidele, kellele ei ole eraldatud vastava liigi
individuaalset kvooti. 3 nn “koostöökvoot”, mis on eraldatud NEAFC-I mitteliikmesriikidele (Jaapan, Kanada, Eesti, Läti,
Leedu). 4 2004.aastaks Eestile eraldatud kvoot.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Tabel 1.3. Ookeani kalapüük olulisemate kalaliikide osas (toorkala, tonnides)
1992 1995 2000 2001 2002
Kala kokku 90 904 70 107 24 695 15 548 17 056
muutus aastas, % -3,1 -3,9 -37,0 9,7
Krevett - 2 379 12 751 11 236 14 235
Süvalest - - 177 912 1 125
Kalju-tömppeakala - - 21 701 850
Rai - - 247 1 079 334
Trummkala - - - 154 259
Hailised - - - - 53
Meriahven 1 843 17 717 8 608 785 40
Harilik karelest - - 94 54 23
Atlandi tursk - - 6 44 23
Sinine moiva - - - 85 22
Ruske soomuslest - - 57 47 14
Stauriid 46 101 30 644 - - -
Putassuu 6 156 13 715 - - -
Sardiin 6 782 163 - - -
Muud kalad 30 022 5 489 2 734 451 78
Allikas: ESA
7