You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
226<br />
Salminen<br />
Salminen 227<br />
Mikään lähteissä ei kuitenkaan viittaa siihen, että<br />
talonpoikaisten naisten vierailua Tallinnassa olisi<br />
keskiajalla tai 1500-luvulla pidetty poikkeuksellisena,<br />
pikemminkin päinvastoin. Perintötodistusten<br />
perusteella naisia on purjehtinut miesten kanssa<br />
meren yli sekä sukulaisvierailuilla ja oikeusasioissa<br />
ja vierailuiden yhteydessä on paitsi luotu ja ylläpidetty<br />
kontakteja paikalliseen väestöön myös saatu<br />
tietoja työ- ja avioliittomahdollisuuksista.<br />
Tallinnaan avioituneiden uusmaalaisten rinnalla<br />
oman mielenkiintoisen ryhmänsä muodostavat<br />
siellä palkollisina olleet naiset. Kaikki tapaukset,<br />
joissa palveluspaikka mainitaan, ajoittuvat vasta<br />
1530-luvulle ja sen jälkeiseen aikaan, mutta piiaksi<br />
Tallinnaan lähteminen on saattanut olla yleistä jo<br />
keskiajalla. Osa Tallinnaan palvelukseen muuttaneista<br />
naisista oli palkollisena sukulaistensa taloudessa,<br />
kuten Sipoon Massbystä kotoisin ollut Christin<br />
Jönsdotter, joka 1530- ja 1540-lukujen taitteessa<br />
oli palkollisena sisarellaan Biritta Jönsdotterilla,<br />
Tallinnalaisen ajurin Michel Karmanin vaimolla.<br />
Kun molemmat naiset jonkin epidemian vuoksi n.<br />
1540 kuolivat, heidän Massbyssä asunut isänsä Jöns<br />
Persson haki Porvoon raadilta todistuksen oikeudestaan<br />
molempien tytärtensä perintöön. 70 Tallinnaan<br />
muuttaneiden sukulaisten ohella palveluspaikkoja<br />
tarjosivat porvarit, joilla oli kontakteja Suomeen.<br />
Niinpä esimerkiksi Gunnar Mickwitzin ja Gunvor<br />
Kerkkosen tutkimusten kautta tunnetuksi tulleella<br />
Tallinna porvari Helmich Fickellä oli pitkään<br />
palveluksessaan Porvoon kaupungista tai sitä ympäröivältä<br />
maaseudulta kotoisin ollut Katarina Andersdotter,<br />
jonka jäämistöön hänen sisarensa mies<br />
Hans Martensson haki heinäkuussa 1532 Porvoon<br />
raadilta todistuksen. Muina uusmaalaisnaisten piikomispaikkoina<br />
mainitaan esimerkiksi Hans Frelikesin<br />
ja Pulcke Mortensin (1531), Henrik Kussin ja<br />
suutari Hans Kniperin (1532), Hans Kaperbeckin<br />
ja porvari Hans Königin (1540), ”mester larensin”<br />
(1550?), Henrik Bosmanin (1550), Tomas Huddin,<br />
Arn Mickilsin, porvari Morthen Herfellin ja Herman<br />
Engelbrektin (1551) sekä Jacob Hamborghin<br />
70<br />
Liite B, nr. 35.<br />
70<br />
Lisa B, nr 35.<br />
talunaiste külaskäike Tallinnasse oleks keskajal<br />
või 16. sajandil haruldaseks peetud, pigem<br />
vastupidi. Pärimistõendite põhjal purjetasid<br />
naised koos meestega üle mere nii sugulastele<br />
külla ja kohtuasjadega seoses kui ka kohaliku<br />
rahvaga sidemete loomiseks ja alalhoidmiseks<br />
ning töö- ja abiellumisvõimaluste kohta teabe<br />
hankimiseks.<br />
Abielu tõttu Tallinnasse kolinud uusimaalaste<br />
kõrval moodustavad omaette huvitava<br />
rühma palgalisteks olnud naised. Kõik<br />
need juhtumid, mille puhul mainitakse teenistuspaika,<br />
jäävad alles 1530. aastatesse ja<br />
hilisemasse aega, aga Tallinnasse teenijatüdrukuks<br />
minek võis levinud olla juba keskajal.<br />
Osa Tallinnasse teenijaks tulnud naistest oli<br />
palgal mõne sugulase majapidamises, nagu<br />
näiteks Sipoo Massbyst pärit Christin Jönsdotter,<br />
kes teenis 1530.–1540. aastate vahetusel<br />
oma õe Biritta Jönsdotteri, Tallinna<br />
voorimehe Michel Karmani naise juures. Kui<br />
mõlemad naised mingi epideemia tõttu 1540.<br />
aasta paiku surid, taotles nende Massbys<br />
elanud isa Jöns Persson Porvoo raelt tõendi<br />
oma õiguse kohta mõlema tütre pärandile. 70<br />
Tallinnasse kolinud sugulaste kõrval pakkusid<br />
teenistuskohti linnakodanikud, kellel oli<br />
kontakte Soomega. Nii näiteks pidas Gunnar<br />
Mickwitzi ja Gunvor Kerkkose uurimistööde<br />
kaudu tuntuks saanud Tallinna linnakodanik<br />
Helmich Ficke enda juures palgal<br />
Porvoo linnast või selle lähedalt pärit Katarina<br />
Andersdotterit, kelle päranduse tarvis<br />
hankis tema õemees Hans Martensson 1532.<br />
aasta juulikuus Porvoo raelt tõendi. Teiste<br />
Uusimaa naiste teenistuskohana mainitakse<br />
näiteks Hans Frelikese ja Pulcke Mortensi<br />
(1531), Henrik Kussi ja kingsepp Hans Kniperi<br />
(1532), Hans Kaperbecki ja linnakodanik<br />
Hans Königi (1540), mester larensin’i (1550?),<br />
Henrik Bosmani (1550), Tomas Huddi, Arn<br />
Mickilsi, linnakodanik Morthen Herfelli ja<br />
Herman Engelbrekti (1551) ning Jacob Hamborghi<br />
(1554) maja. Mõni teenijatüdruk võis<br />
ka mitme linnakodaniku majapidamises pikemat<br />
karjääri teha, nagu näiteks Helsingi kihelkonna<br />
Granbölest pärit Greta Larsdotter, kes<br />
enne surma 1550. aastal oli jõudnud teenida<br />
vähemalt kolmes majas. 71 Naiste reiside kohta<br />
omaenese asjaajamistega seoses üle Soome lahe<br />
annab tunnistust ka see, et kui Sipoo Kärrbyst<br />
pärit ja Tallinnas Hans Königi nimelise linnakodaniku<br />
majapidamises palgal olnud Margit<br />
Bengtsdotter 1539. või 1540. aastal mehele pidi<br />
minema, käis ta pärast kihlumist kodus Uusimaal,<br />
kus ta vanemad Bengt Andersson ja<br />
Kirstin Nilsdotter andsid tütrele kaasavaraks<br />
7 marka raha, 9 lammast, rüiuvaiba, 3 tekki,<br />
2 naela (umbes 17 kilogrammi) võid, 2 naela<br />
humalat ja kirstu, mis oli liha ja pekki täis. Kui<br />
aga tütar enne abiellumist suri, hankis isa 29.<br />
juulil 1540 Porvoo raelt tõendi enda ja oma<br />
naise õiguse kohta pärandile, millega seoses ka<br />
kaasavara liigitati saadaoleva vara hulka. Asi<br />
võeti Tallinna rae ees ligi kolm nädalat hiljem,<br />
14. augustil 1540 menetlusse, aga päranduse<br />
tegelik väljanõudja on ebaselge. Samuti ei ole<br />
teada, kellega Margit või Margareta, nagu teda<br />
Tallinnas kutsuti, pidi abielluma. 72 Kuna tovorsichte-kirjade<br />
eesmärk oli tõendada pärimisõigust,<br />
ei loetleta neis enamasti Tallinnas surnud<br />
isiku pärandvara, kui tegu polnud juba varem<br />
teada olnud kinnis- või vallasvaraga, mis oli<br />
vaieldamatult kuulunud surnud isikule. Peale<br />
Margit Jönsdotteri enne surma vanematelt<br />
71<br />
Lisa B, nr 23 (Ficke), 41 (König), 19 (Hans Kniper), 53<br />
(Greta Larsdotter), 60 (Herik Bosman), 72 (Morten Herfell);<br />
lisa A, nr 33 (Hans Frelikes), 34 (Pulcke Mortens), 37<br />
(Henrik Kuss), 47 (Hans Kaperbeck), 69 (mester larens), 74<br />
(Tomas Hudd), 76 (Arn Mickils), 78 (Herman Engelbrekt),<br />
85 (Jacob Hamborgh).<br />
72<br />
Lisa B, nr 41, TLA BC 5, 20: theris elskeligh och echte<br />
dotther margidh bentzdotther och hon tienthe ther i Refwelse<br />
stadhen en borgher benempdhe hans köningh ... then tidh<br />
hon här i nylandh sisthe war hwlppe the henne til syn hedhersdagh<br />
och til godho epther hon troloffz war til echte skaph<br />
vij marc peningar ix for i rija iij vepoor ij pwndh smör ij<br />
pwndh hwmbla i kistho fwl medh kiöth och flesk.<br />
(1554) talot. Jotkut piioista saattoivat myös tehdä<br />
pitkän työuran useamman porvarin taloudessa,<br />
kuten Helsingen pitäjän Granbölestä kotoisin ollut<br />
Greta Larsdotter, joka ennen kuolemaansa 1550 oli<br />
ehtinyt palvella ainakin kolmessa eri talossa. 71 Naisten<br />
matkoista omissa asioissaan Suomenlahden yli<br />
todistaa myös, että kun Sipoon Kärrbystä kotoisin<br />
ollut ja Tallinnassa Hans König -nimisen porvarin<br />
taloudessa palkollisena ollut Margit Bengtsdotter<br />
oli 1539 tai 1540 menossa Tallinnassa naimisiin,<br />
hän kävi kihlauksensa jälkeen kotona Uudellamaalla,<br />
jossa hänen vanhempansa Bengt Andersson<br />
ja Kirstin Nilsdotter antoivat tyttärensä mukaan<br />
myötäjäisiksi 7 markkaa rahaa, 9 lammasta, ryijyn,<br />
3 vaippaa (sängynpeitettä), 2 puntaa (n. 17 kg) voita,<br />
2 puntaa humalaa ja kirstun joka oli täynnä lihaa<br />
ja läskiä. Kun tytär ennen avioitumistaan kuitenkin<br />
kuoli, isä haki Porvoon raadilta 29.7.1540 todistuksen<br />
omasta ja vaimonsa oikeudesta perintöön, missä<br />
yhteydessä myös myötäjäiset eriteltiin saatavien<br />
joukkoon. Asia käsiteltiin Tallinnan raadin edessä<br />
vajaa kolme viikkoa myöhemmin 14.8.1540, mutta<br />
perinnön varsinainen noutaja on epäselvä. Myös se,<br />
kenen kanssa Margit tai Margareta kuten häntä Tallinnassa<br />
kutsuttiin oli menossa naimisiin, on tuntematonta.<br />
72 Koska tovorsichte-kirjeiden tarkoitus oli<br />
perintöoikeuden osoittaminen, niissä ei yleensä eritellä<br />
Tallinnassa kuolleen vainajan jäämistöä, ellei<br />
kyse ollut jo tiedossa olleesta merkittävästä kiinteästä<br />
tai irtaimesta omaisuudesta, jonka vainaja oli<br />
kiistatta omistanut. Margit Jönsdotteriin vanhemmiltaan<br />
hieman ennen kuolemaansa saamien myötäjäisten<br />
lisäksi näihin kuului esimerkiksi Raaseporin<br />
71<br />
Liite B, nr. 23 (Ficke), 41 (König), 19 (Hans Kniper), 53<br />
(Greta Larsdotter), 60 (Herik Bosman), 72 (Morten Herfell),<br />
Liite A, nr. 33 (Hans Frelikes), 34 (Pulcke Mortens), 37 (Henrik<br />
Kuss), 47 (Hans Kaperbeck), 69 (mester larens), 74 (Tomas<br />
Hudd), 76 (Arn Mickils), 78 (Herman Engelbrekt) ja 85 (Jacob<br />
Hamborgh).<br />
72<br />
Liite B, nr. 41, TLA, BC 5, 20: theris elskeligh och echte dotther<br />
margidh bentzdotther och hon tienthe ther i Refwelse stadhen<br />
en borgher benempdhe hans köningh ... then tidh hon här i<br />
nylandh sisthe war hwlppe the henne til syn hedhersdagh och til<br />
godho epther hon troloffz war til echte skaph vij marc peningar ix<br />
for i rija iij vepoor ij pwndh smör ij pwndh hwmbla i kistho fwl<br />
medh kiöth och flesk.<br />
226 227