01.06.2015 Views

pdf-muodossa - Vantaan kaupunki

pdf-muodossa - Vantaan kaupunki

pdf-muodossa - Vantaan kaupunki

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

48<br />

A lttoa<br />

A lttoa 49<br />

Vaikka kyseessä oli Liivinmaan ritarikunnan alue,<br />

nähtävästi Kursin eli Lemestveren kirkon papin nimittämisen<br />

oikeus kuului Kärknan luostarille. 66 Jää<br />

epäselväksi, mainitaanko lähteissä kaksi lähekkäin<br />

sijaitsevaa Elisabetin kappelia vai pitivätkö sodista<br />

kärsineellä maalla vuonna 1624 kulkeneet tarkastajat<br />

parempana paikantaa yksi Kärknan kappeli<br />

Kursin kautta. Lisäksi sanottakoon, että Armin<br />

Tuulsen olettamuksen mukaan kappeli oli pystytetty<br />

luostarin ulkopuoliselle kansalle. 67<br />

küll Liivimaa ordu alaga, kuid nähtavasti kuulus<br />

Kursi (Lemestvere) kiriku patronaadiõigus<br />

Kärkna kloostrile. 66 Jääb lahtiseks, kas ürikutes<br />

on nimetatud kahte lähestikku paiknevat<br />

Elisabethi kabelit või eelistasid sõdades rüüstatud<br />

maal 1624. aastal liikunud revidendid<br />

ühte Kärkna kabelit lokaliseerida Kursi kaudu.<br />

Lisaks olgu öeldud, et Armin Tuulse oletuse<br />

kohaselt oli kabel püstitatud rahvale väljastpoolt<br />

kloostrit. 67<br />

Kabeli ehitamise aja kohta puuduvad<br />

pidepunktid. Vähemalt üks on selge – see oli<br />

ehitatud sekundaarsena vastu ringmüüri. 68<br />

Vanemas kirjanduses esitatud stiilimäärang<br />

„varagootika“ 69 ei pea ilmselt paika. Samuti<br />

ei ole põhjendatud mõttekäik, et 1420. aastal<br />

tehtud annetus tähistas vaadeldava kabeli ehitustööde<br />

lõppu. 70 1999. aasta kaevamistel ei<br />

leitud materjali, mis aitaks kabelit dateerida.<br />

Võimalik, et edaspidi saab teha mingeid järeldusi<br />

kabeli ja perspektiivportaali palevormide<br />

põhjal: siin on kasutatud mandelvöödiga profiiltelliseid,<br />

millele pole Vana-Liivimaalt õnnestunud<br />

vasteid leida. 71<br />

Eelnevaid arutlusi kokku võttes tuleb<br />

tõdeda, et teave Kärkna kloostri arhitektuuri<br />

kohta on äärmiselt lünklik. Kloostri kavatis<br />

on küll teada, kuid mitte selle kujunemislugu.<br />

Seda nii klausuuri, ringmüüri kui ka<br />

kirdenurga kabeli puhul. Seega pole vähemalt<br />

praegu Kärkna kloostrist Padise ehitusloo selgitamisel<br />

abi.<br />

Kappelin rakennusajan toteamiseksi ei ole<br />

kiintopisteitä. Ainakin yksi asia on selvä: kappeli oli<br />

rakennettu kehämuurin ulkopuolelle. 68 Vanhemmassa<br />

kirjallisuudessa esitetty tyylinmääritys „varhaisgotiikka“<br />

69 ei ilmeisesti pidä paikkaansa. Ei ole<br />

ole myöskään perusteltua ajatella, että vuonna 1420<br />

tehty lahjoitus merkitsi kyseisen kappelin rakennustöiden<br />

loppua. 70 Vuoden 1999 kaivauksissa ei löydetty<br />

aineistoa, joka auttaisi kappelin ajoittamisessa.<br />

On mahdollista, että jatkossa voi tehdä joitain johtopäätöksiä<br />

kappelin perspektiiviportaalin pielenmuotojen<br />

perusteella: niissä on käytetty manteliraidalla<br />

varustettuja muototiiliä, joille ei ole Vanhalta-Liivinmaalta<br />

onnistuttu löytämään vastineita. 71<br />

Kokoavasti todettakoon, että tiedot Kärknan<br />

luostarin arkkitehtuurista ovat äärimmäisen katkonaisia.<br />

Luostarin pohjakaava on kyllä tiedossa, muttei<br />

sen muodostumisen historia. Tämä pätee sekä<br />

klausuuriin, kehämuuriin että koilliskulman kappeliin.<br />

Näin ollen ainakaan tällä hetkellä Kärknan<br />

luostarista ei ole apua Padisen rakennushistorian<br />

selvittämisessä.<br />

Kirjandus / Kirjallisuus<br />

Alttoa, Kaur 1995. Märkmeid Lõuna-Eesti<br />

keskaegsetest maakirikutest. – Ars Estoniae medii<br />

aevi. Grates Villem Raam, Viro Doctissimo et Expertissimo.<br />

Rapla, 65–86.<br />

Arends, Peteris 1944. Die St. Petri-Kirche in<br />

Riga. Riga.<br />

Eberl, Immo 2002. Die Zisterzienser. Geschichte<br />

eines europäischen Ordens. Stuttgart.<br />

Ehrensvärd, Ulla 2001. Topographica Estoniae.<br />

Handritade kartor och ritningar över Estland i svenska<br />

offentliga samlingar. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis<br />

aastaraamat, XII. Stockholm, 5–289.<br />

Kuva 6.<br />

Kappelin portaalin katkelma vuonna 1999<br />

(kuva: Kaur Alttoa).<br />

Joonis 6.<br />

Kabeli portaali katke 1999. aastal<br />

(foto: Kaur Alttoa).<br />

Dehio, Georg 1968. Handbuch der deutschen<br />

Kunstdenkmäler. Die Bezirke Neubrandenburg,<br />

Rostock, Schwerin. Berlin.<br />

Gernet, Axel von 1896. Verfassungsgeschichte<br />

des Bisthums Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände.<br />

Verhandlungen der GEG, XVII. Jurjew (Dorpat).<br />

66<br />

Kyseisessä vuoden 1411 lähteessä on kirjoitettu: broder<br />

Johannes Kedingh, kerkhere to Lemestvere (LGU I, 181). Johannes<br />

esiintyy Kärknan luostarin puoleisten todistajien joukossa.<br />

Sen takia pitäisi sulkea pois mahdollisuus, että broder tarkoittaa<br />

Saksalaiseen ritarikuntaan kuuluvaa munkkiveljeä.<br />

67<br />

Tuulse 1942, 274.<br />

66<br />

Vastavas 1411. aasta ürikus on kirjas: broder Johannes Kedingh,<br />

kerkhere to Lemestvere (LGU I, 181). Johannes esineb<br />

Kärkna kloostri poolsete tunnismeeste reas. Seetõttu peaks<br />

olema välistatud võimalus, et broder tähistab Saksa ordusse<br />

kuuluvat preestervenda.<br />

67<br />

Tuulse 1942, 274.<br />

68<br />

Tvauri 1999, 4–5.<br />

69<br />

Hasselblatt 1889, 151.<br />

70<br />

Tuulse 1942, 274.<br />

71<br />

Võimalik, et sarnast vormirepertuaari on kasutatud ka<br />

Tartu Jaani kiriku Lüübeki kabeli siseportaali kujunduses<br />

(Tiirmaa 1985, 78–79). Küll tuleb arvestada, et selle portaali<br />

profileering – sealhulgas mandelvöö osa – on maha<br />

raiutud ning rekonstruktsioon on tehtud kirikust leitud<br />

irdfragmentide põhjal.<br />

68<br />

Tvauri 1999, 4–5.<br />

69<br />

Hasselblatt 1889, 151.<br />

70<br />

Tuulse 1942, 274.<br />

71<br />

On mahdollista, että samankaltaista muotokieltä on käytetty<br />

myös Tarton Pyhän Johanneksen kirkon Lyypekin kappelin<br />

sisäportaalin koristelussa (Tiirmaa 1985, 78–79). On toki otettava<br />

huomioon, että tämän portaalin profilointi – muun muassa<br />

mantelivyön osa – on purettu ja rekonstruktio on tehty kirkosta<br />

löydettyjen irtofragmenttien perusteella.<br />

48 49

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!