You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
48<br />
A lttoa<br />
A lttoa 49<br />
Vaikka kyseessä oli Liivinmaan ritarikunnan alue,<br />
nähtävästi Kursin eli Lemestveren kirkon papin nimittämisen<br />
oikeus kuului Kärknan luostarille. 66 Jää<br />
epäselväksi, mainitaanko lähteissä kaksi lähekkäin<br />
sijaitsevaa Elisabetin kappelia vai pitivätkö sodista<br />
kärsineellä maalla vuonna 1624 kulkeneet tarkastajat<br />
parempana paikantaa yksi Kärknan kappeli<br />
Kursin kautta. Lisäksi sanottakoon, että Armin<br />
Tuulsen olettamuksen mukaan kappeli oli pystytetty<br />
luostarin ulkopuoliselle kansalle. 67<br />
küll Liivimaa ordu alaga, kuid nähtavasti kuulus<br />
Kursi (Lemestvere) kiriku patronaadiõigus<br />
Kärkna kloostrile. 66 Jääb lahtiseks, kas ürikutes<br />
on nimetatud kahte lähestikku paiknevat<br />
Elisabethi kabelit või eelistasid sõdades rüüstatud<br />
maal 1624. aastal liikunud revidendid<br />
ühte Kärkna kabelit lokaliseerida Kursi kaudu.<br />
Lisaks olgu öeldud, et Armin Tuulse oletuse<br />
kohaselt oli kabel püstitatud rahvale väljastpoolt<br />
kloostrit. 67<br />
Kabeli ehitamise aja kohta puuduvad<br />
pidepunktid. Vähemalt üks on selge – see oli<br />
ehitatud sekundaarsena vastu ringmüüri. 68<br />
Vanemas kirjanduses esitatud stiilimäärang<br />
„varagootika“ 69 ei pea ilmselt paika. Samuti<br />
ei ole põhjendatud mõttekäik, et 1420. aastal<br />
tehtud annetus tähistas vaadeldava kabeli ehitustööde<br />
lõppu. 70 1999. aasta kaevamistel ei<br />
leitud materjali, mis aitaks kabelit dateerida.<br />
Võimalik, et edaspidi saab teha mingeid järeldusi<br />
kabeli ja perspektiivportaali palevormide<br />
põhjal: siin on kasutatud mandelvöödiga profiiltelliseid,<br />
millele pole Vana-Liivimaalt õnnestunud<br />
vasteid leida. 71<br />
Eelnevaid arutlusi kokku võttes tuleb<br />
tõdeda, et teave Kärkna kloostri arhitektuuri<br />
kohta on äärmiselt lünklik. Kloostri kavatis<br />
on küll teada, kuid mitte selle kujunemislugu.<br />
Seda nii klausuuri, ringmüüri kui ka<br />
kirdenurga kabeli puhul. Seega pole vähemalt<br />
praegu Kärkna kloostrist Padise ehitusloo selgitamisel<br />
abi.<br />
Kappelin rakennusajan toteamiseksi ei ole<br />
kiintopisteitä. Ainakin yksi asia on selvä: kappeli oli<br />
rakennettu kehämuurin ulkopuolelle. 68 Vanhemmassa<br />
kirjallisuudessa esitetty tyylinmääritys „varhaisgotiikka“<br />
69 ei ilmeisesti pidä paikkaansa. Ei ole<br />
ole myöskään perusteltua ajatella, että vuonna 1420<br />
tehty lahjoitus merkitsi kyseisen kappelin rakennustöiden<br />
loppua. 70 Vuoden 1999 kaivauksissa ei löydetty<br />
aineistoa, joka auttaisi kappelin ajoittamisessa.<br />
On mahdollista, että jatkossa voi tehdä joitain johtopäätöksiä<br />
kappelin perspektiiviportaalin pielenmuotojen<br />
perusteella: niissä on käytetty manteliraidalla<br />
varustettuja muototiiliä, joille ei ole Vanhalta-Liivinmaalta<br />
onnistuttu löytämään vastineita. 71<br />
Kokoavasti todettakoon, että tiedot Kärknan<br />
luostarin arkkitehtuurista ovat äärimmäisen katkonaisia.<br />
Luostarin pohjakaava on kyllä tiedossa, muttei<br />
sen muodostumisen historia. Tämä pätee sekä<br />
klausuuriin, kehämuuriin että koilliskulman kappeliin.<br />
Näin ollen ainakaan tällä hetkellä Kärknan<br />
luostarista ei ole apua Padisen rakennushistorian<br />
selvittämisessä.<br />
Kirjandus / Kirjallisuus<br />
Alttoa, Kaur 1995. Märkmeid Lõuna-Eesti<br />
keskaegsetest maakirikutest. – Ars Estoniae medii<br />
aevi. Grates Villem Raam, Viro Doctissimo et Expertissimo.<br />
Rapla, 65–86.<br />
Arends, Peteris 1944. Die St. Petri-Kirche in<br />
Riga. Riga.<br />
Eberl, Immo 2002. Die Zisterzienser. Geschichte<br />
eines europäischen Ordens. Stuttgart.<br />
Ehrensvärd, Ulla 2001. Topographica Estoniae.<br />
Handritade kartor och ritningar över Estland i svenska<br />
offentliga samlingar. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis<br />
aastaraamat, XII. Stockholm, 5–289.<br />
Kuva 6.<br />
Kappelin portaalin katkelma vuonna 1999<br />
(kuva: Kaur Alttoa).<br />
Joonis 6.<br />
Kabeli portaali katke 1999. aastal<br />
(foto: Kaur Alttoa).<br />
Dehio, Georg 1968. Handbuch der deutschen<br />
Kunstdenkmäler. Die Bezirke Neubrandenburg,<br />
Rostock, Schwerin. Berlin.<br />
Gernet, Axel von 1896. Verfassungsgeschichte<br />
des Bisthums Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände.<br />
Verhandlungen der GEG, XVII. Jurjew (Dorpat).<br />
66<br />
Kyseisessä vuoden 1411 lähteessä on kirjoitettu: broder<br />
Johannes Kedingh, kerkhere to Lemestvere (LGU I, 181). Johannes<br />
esiintyy Kärknan luostarin puoleisten todistajien joukossa.<br />
Sen takia pitäisi sulkea pois mahdollisuus, että broder tarkoittaa<br />
Saksalaiseen ritarikuntaan kuuluvaa munkkiveljeä.<br />
67<br />
Tuulse 1942, 274.<br />
66<br />
Vastavas 1411. aasta ürikus on kirjas: broder Johannes Kedingh,<br />
kerkhere to Lemestvere (LGU I, 181). Johannes esineb<br />
Kärkna kloostri poolsete tunnismeeste reas. Seetõttu peaks<br />
olema välistatud võimalus, et broder tähistab Saksa ordusse<br />
kuuluvat preestervenda.<br />
67<br />
Tuulse 1942, 274.<br />
68<br />
Tvauri 1999, 4–5.<br />
69<br />
Hasselblatt 1889, 151.<br />
70<br />
Tuulse 1942, 274.<br />
71<br />
Võimalik, et sarnast vormirepertuaari on kasutatud ka<br />
Tartu Jaani kiriku Lüübeki kabeli siseportaali kujunduses<br />
(Tiirmaa 1985, 78–79). Küll tuleb arvestada, et selle portaali<br />
profileering – sealhulgas mandelvöö osa – on maha<br />
raiutud ning rekonstruktsioon on tehtud kirikust leitud<br />
irdfragmentide põhjal.<br />
68<br />
Tvauri 1999, 4–5.<br />
69<br />
Hasselblatt 1889, 151.<br />
70<br />
Tuulse 1942, 274.<br />
71<br />
On mahdollista, että samankaltaista muotokieltä on käytetty<br />
myös Tarton Pyhän Johanneksen kirkon Lyypekin kappelin<br />
sisäportaalin koristelussa (Tiirmaa 1985, 78–79). On toki otettava<br />
huomioon, että tämän portaalin profilointi – muun muassa<br />
mantelivyön osa – on purettu ja rekonstruktio on tehty kirkosta<br />
löydettyjen irtofragmenttien perusteella.<br />
48 49