Download (488Kb) - E-Ait
Download (488Kb) - E-Ait
Download (488Kb) - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
mingisugust tasu, see ei ole käesoleva töö autori seisukohalt õiglane. Siinkohal tuleks<br />
mainida, et tihtipeale kasutatakse ka tõlkemälu, kuid see on juba teine olukord –<br />
tõlkemälu puhul annab tõlkija loa oma tõlke kasutamiseks ning teine tõlkija saab tasu<br />
ainult uue, tõlkemälus sisaldamata osa tõlkimise eest. Sellisel juhul ei ole tegemist<br />
teise tõlkija töö arvelt teenimisega. Kui tegemist ei ole tõlkemäluga, peaks varasema<br />
tõlke autor saama oma töö ärilisel eesmärgil kasutamise eest autoritasu. Siinjuures<br />
tekib küsimus, kui suur on tõlkeühik, mida võiks autoriõigusega kaitsta. Kindlasti<br />
mitte sõna ega sõnaühend, kõige väiksem võiks olla lause, aga see on kokkuleppeline,<br />
kõige väiksem võib olla ka muu tõlkeühik. Kui lause võetakse 100% ulatuses üle ja<br />
kasutatakse uues tõlkes, siis oleks mõeldav selle kaitsmine. Kuid lause kaitsmise üle<br />
võib vaielda, aga kui kogu tekstist võetakse üle ja kasutatakse 90%, siis on selge, et<br />
kogu tekst vajab kaitsmist. Ka suured tekstiosad, nt lõigud, mis koosnevad kas teatud<br />
arvust tähemärkidest või vähemalt kolmest lausest, võiksid olla kaitstud. Ülalmainitud<br />
kaitsmine on siiski väga raskesti teostatav kasvõi seetõttu, et tõlke omanik on klient,<br />
s.t ELi vastav institutsioon. Teine probleem seisneb selles, et eestikeelne ELi õigusakt<br />
ametlikult ei ole tõlge, vaid originaal (mis on koostatud eesti keeles). Pealegi ei ole<br />
õigusaktide ametlikud tõlked Eestis autoriõigusega kaitstud (Autoriõiguse seadus: §5<br />
lõige 3). Seetõttu on olukorra paranemine võimalik vaid tõlkijaühingute ühiste<br />
jõupingutuste kaudu vastavate õigusaktide ja tõlkelepingute (nendes tõlkija<br />
positsiooni tugevdamise) muutmise näol. Loomulikult ei ole ülalkirjeldatud olukord<br />
käesoleva töö seisukohalt esmatähtis probleem, vaid see on mõeldud näitena<br />
autoriõiguse tähtsusest tõlke-eetika valdkonnas. Võib ette kujutada ka olukorda, kui<br />
tõlget kasutatakse ajaleheartiklis, sellisel juhul peaks artiklis olema alati märgitud ka<br />
tõlkija nimi. Selliseid olukordi võib esineda ka muude tõlketüüpide puhul. Kuigi<br />
tarbetekstide puhul ei ole autor märgitud, ei sega see siiski tõlkija nime märkimist, see<br />
tugevdaks tõlkijate positsiooni ja tooks kaasa tõlkija kutse suurema tunnustamise.<br />
Käesoleva töö autori seisukohalt peaks autoriõiguse laiendamist kõikidele<br />
tõlketüüpidele kindlasti tulevikus kaaluma. Tõlkija kui oma töö autori tunnustamine ja<br />
tema autoriõiguse tagamine tõstaks ka tõlkija staatust, mis on praegu teatavasti madal.<br />
Kuidas peaksid tõlkijad edendama autoriõiguse laiendamist ja tõlkijate autorsuse<br />
tunnistamist Loomulikult ainult ise aktiivselt tegutsedes selle eesmärgi<br />
saavutamiseks. Venuti (1995a: 311) arvates peavad tõlkijad läbirääkimistel rõhutama<br />
oma autorsusele tõlgitud teksti suhtes, nõudma selliseid lepinguid, milles tõlget<br />
PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com<br />
11
Change language