Download (488Kb) - E-Ait

• Liikmesriigid peaksid kaalutlema terminoloogiakeskuste loomist ja tegevuse
korraldamist, mille ülesandeks oleks koostöö teiste keskustega ülemaailma,
eesmärgiga standardida oskuskeelt, et hõlbustada tõlkijate tööd; teine
ülesanne on terminiteabe edastamine tõlkijatele – kuigi see säte ei ole
otseselt seotud tõlke-eetikaga, tahetakse sellega parandada tõlgete kvaliteeti
ja hõlbustada tõlkijate tööd, seega võiksid ülalmainitud ülesannetega
tegelema ka tõlkijaühingud;
• Riigid peavad koostöös kutseühingutega ja muude huvitatud osapooltega
aitama kaasa tõlkijate vahetusele eri riikide vahel, eesmärgiga võimaldada
neil parandada oma lähtekeelt ja täiendada teadmisi lähtekeele tekstide
sotsiaal-kultuurilise konteksti kohta – see on väga hea idee, mille elluviimine
peaks oluliselt parandama tõlkijate lähtekeele taset ja oleks oluliseks
täienduseks oskusteabe koolitustele, sellega võiksid tegeleda ka
tõlkijaühingud;
• Kutsenormides ning kirjalikes lepingutes tõlkijate ja klientide/tellijate vahel
tuleb selgesõnaliselt tunnustada järgmisi põhimõtteid:
a) tõlkijatele tuleb anda töö tegemiseks mõistlik aeg;
b) tõlkijatele tuleb teha kättesaadavaks kõik dokumendid ja teave, mis
on vajalikud originaalteksti mõistmiseks ja tõlkimiseks;
c) üldreeglina tuleb tõlget sooritada originaaltööst, originaali tõlkele
võib tugineda ainult siis, kui see on möödapääsmatu – kahjuks ei ole
siin täpsemalt määratletud, millistel juhtudel ikkagi võib tugineda
originaali tõlkele;
d) tõlkija peaks võimaluse korral tõlkima oma emakeelde või keelde,
mille oskus on tal võrdne emakeele oskusega – selles sättes on oluline
erinevus võrreldes tõlkijate hartaga, seda tuleks järgida siis, kui see
on võimalik (mis on iseenesest mõistlik, sest tõlketurg areneb väga
kiiresti ja emakeele reegli range täitmise puhul jääks tõenäoliselt päris
palju tõlkeid tegemata).
Ülalmainitud põhimõtted peaksid sisalduma kutsenormides, seega ka
eetikakoodeksites.
PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com
33