Download (488Kb) - E-Ait

aga ei saa millekski kohustada teisi tõlkijaühinguid (kui nad muidugi ei ole
seda koodeksit kehtestanud ühingu liikmed);
UNIVERSITAS:
• liigsed normid (tõlkijate õigus asutada kutsetegevuse raames ühinguid (või
seltse), kuhu ei saa kuuluda ärilised ühingud ning muud kõnealust normi
puudutavad sätted – seda võiks sätestada ühingu muus dokumendis,
eetikakoodeksis on see norm liigne; kohustus märkida arvele teenustele
vastava tasu – tõenäoliselt peetakse siin silmas maksupettust, selle lubamatus,
nagu ka seaduste täitmise vajadus, on aga ilmselge ning ei vaja kordamist
koodeksis);
• puudulik norm (kvaliteedi käsitlev norm on liiga umbmäärane, sätestatakse, et
tuleb tagada kvaliteet, kuid ei selgitata milline peab olema kõnealune kvaliteet
(kas kõrge, võimalikult kõrge, keskmine) ning kuna koodeksis on olemas
pädevuse ja kohusetundlikkuse norm, on kvaliteedi tagamine
iseenesestmõistetav);
• liigne norm (tõlkijad konkureerivad oma teenuste kvaliteedi alusel – see on
ilmselge ja põhimõtteliselt reguleerib seda turg (vaevalt et tööandja tahaks
maksta kõrget tasu madalakvaliteetse teenuse eest));
UTA:
• puudulik norm (tõlkija kohustus tagada tõlkeveaga seotud kliendi ja tõlkija
vaheliste vaidluste rahumeelne lahendamine – tõlkija on mainitud vaidluste
ainult üks pool ja ta ei saa tagada vaidluse rahumeelset lahendamist, nt kui
klient põhimõtteliselt ei soovi seda);
• liigne norm (kohustus tagada tõlkimisel professionaalne tase – kuna tegemist
on kutseliste tõlkijate ühinguga, siis on kõnealuse normi täitmine ilmselge).
PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com
89