Mis on aeg?
Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
paisumise alghetkest ). See tähendab seda, et Universumi paisumine <strong>on</strong> oma olemuselt meetriline,<br />
mida me mõistame relatiivsusteoorias kirjeldatud aja ja ruumi teisenemistena. Vastavalt aja ja ruumi<br />
lahutamatuse printsiibile kaasneb ruumi teisenemisega ka aja teisenemine. Sellest järeldub, et<br />
Universumi <strong>aeg</strong> ( ehk eluiga ja koos sellega ka Universumi paisumiskiirus ) ei ole absoluutne, vaid<br />
<strong>on</strong> suhteline ehk relatiivne. Näiteks Universumis olevale vaatlejale tundub <strong>aeg</strong> Universumis<br />
„voolavat“ normaalset jada pidi, kuid Universumist väljaspool olevale vaatlejale tundub <strong>aeg</strong><br />
Universumis kulgevat palju kiiremini, mille kulg <strong>aeg</strong>leneb. Siit järeldubki selline tõsiasi, et<br />
Universum paisub tegelikult k<strong>on</strong>stantselt valguse kiirusega c, kuid Universumis olev reaalne<br />
vaatleja seda otseselt tajuda ei saa, sest Universumi paisumisega ( s.t. valguse kiirusega ) kaasneb<br />
aja teisenemine Universumis. Näiteks mida suurem <strong>on</strong> Universum, seda lühemad <strong>on</strong> aja vahemikud.<br />
Nii <strong>on</strong> see olnud Universumi paisumise alghetkest alates. Piltlikult öeldes elame me kõik <strong>aeg</strong>luubis<br />
( mille kulg kiireneb ) ja seetõttu me näemegi valguse kiirusest palju <strong>aeg</strong>lasemat Universumi<br />
paisumist. Kuid tegelikult paisub Universum k<strong>on</strong>stantselt valguse kiirusega c.<br />
Jo<strong>on</strong>is 19 Erirelatiivsusteooriast ilmneb, et tavaruum K liigub hyperruumi K´-i suhtes valguse<br />
kiirusega c, mis omakorda viitab sellele, et ka Universum peaks paisuma jääva valguse kiirusega.<br />
Tavaruumi liikumisel hyperruumi suhtes ei ole ajas rändamise teooria järgi algust ega lõppu ehk ei<br />
eksisteeri sellel fundamentaalsel liikumisel mittemingisugust algpõhjust. See tuleneb aja ja ruumi<br />
omavahelise seose sügavast olemusest, mis <strong>on</strong> pikemalt kirjeldatud ajas rändamise teooria<br />
edasiarendustes. Kuid kõik see viitab rangelt sellele, et Universum paisub ajas k<strong>on</strong>stantselt valguse<br />
kiirusega c ja sellel ei ole algust ega lõppu.<br />
Kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemise kiirus ( ehk Hubble k<strong>on</strong>standi muutumine ajas<br />
) määrab ära Universumi paisumiskiiruse ja selle „kestvus ajas“ Universumi eluea pikkuse. Näiteks<br />
oletame seda, et galaktikad <strong>on</strong> eemaldunud üksteisest pidevalt k<strong>on</strong>stantse kiirusega v. See tähendab<br />
seda, et aja t jooksul <strong>on</strong> galaktikate vahekaugus d = vt, millest t = d/v <strong>on</strong> Universumi hinnatav<br />
vanus. Vastavalt Hubble´i seaduse järgi v = Hd ja Hubble´i k<strong>on</strong>standi parameetri järgi ( 20 km/s<br />
milj<strong>on</strong>i valgusaasta kohta ), saame hinnata Universumi vanust järgmise seose kaudu:<br />
= = = =<br />
(<br />
(<br />
=<br />
(<br />
(<br />
(<br />
Sellise seose järgi <strong>on</strong> Universum paisunud umbes 15 miljardit aastat, mis <strong>on</strong> ka Universumi<br />
ligikaudseks vanuseks ( 13,7 <strong>on</strong> ligikaudu ka 15 ). Hubble seadusest tuletatud Universumi eluiga<br />
ehk vanus <strong>on</strong> klassikalise füüsika mõtteviisi järgi rehkendamine, mis tegelikult ei ole päris õige.<br />
Siin peab mõtlema nii, mis <strong>on</strong> omane relatiivsusteooriale. See tähendab seda, et 13,7 miljardit aastat<br />
93
Change language