Views
7 months ago

Mis on aeg?

Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!

sündmused, mis

sündmused, mis on leidnud aset minevikus. Mineviku ja tuleviku sündmuste vahe seisneb ainult selles, et mineviku sündmuste kohta me teame, kuid tulevikus leidvate sündmuste kohta me ei tea mitte midagi. See on tegelikult väga oluline erinevus. Näiteks astroloogid on üldises arvamuses, et tulevik on kogu aeg liikuv – s.t. muutlik. Kuid tegelikult ei ole see sugugi nii. Tulevikus aset leidvad sündmused on samakindlalt paigas nagu mineviku puhulgi. See on väga oluline järeldus, mis tuleb välja inimese reaalsest ajas rändamisest. Mineviku sündmusi me võime teada, kuid tulevikus asetleidvaid sündmusi me ei tea. 1.1.6 Ajas ja ruumis teleportreerumise füüsikalised alused Teleportatsiooni mõistmiseks on vaja mõista kahte komponenti korraga: väljaspool aegruumi olevat dimensiooni ja aegruumi kõverust. Keha teleportatsiooni all mõeldakse hetkelist ( s.t. silmapilkset ) asukoha muutumist ruumis või ajas. Keha hetkeline ehk silmapilkne „liikumine“ ruumis ( või ajas ) tuleneb sellest, et aja ja ruumi dimensiooni enam ei eksisteeri ehk teleportreeruv keha eksisteerib ajast ja ruumist väljas. Kuid seda, et millises suunas toimub keha teleportatsioon ( s.t. kas ajas minevikku, tulevikku või mööda ruumikoordinaate ), määrab ära keha ümber olev lõpmata kõver aegruum ehk aegruumi tunneli pikkus ja suund. Näiteks kui keha eksisteerib hyperruumis, siis tavaruum ehk aegruum on keha ümber ( üldrelatiivsusteooria keeles öelduna ) kõver. Ja sellest kõverusest ( s.t. aegruumi kõveruse mahust ) sõltub see, et kui kaugele aja rännak sooritatakse. Kuid aegruumi kõveruse muutusest sõltub aga see, et millises suunas toimub aja rännak. Väljaspool aegruumi Kui keha M liigub ruumipunktist A ruumipunkti B, siis klassikalise mehaanika järgi kulub sellele alati teatud aeg. Igasuguse keha liikumine toimub ruumis ja ajas nö. „üleminekuga“ ( s.t. liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjooneliselt kiirusega v ( kiirendus a võrdub sellisel juhul nulliga ). Mida suurem on keha M-i liikumiskiirus, seda kiiremini ta jõuab punktist A punkti B. Kui osutub, et ruumipunktide A ja B vahel on mingisugune füüsiline tõke, siis keha M ei saa otseteed liikuda punktist A punkti B. Kuid seda juhul, kui see tõke asub otse keha liikumistrajektooril ees. Ruumipunkti B jõudmiseks peab keha tõkkest mööda liikuma. Kui aga aja ja ruumi dimensioonid ehk mõõtmed puuduvad, siis keha M liikumine ei võta enam aega. See tähendab seda, et keha liikumine toimub ruumis ja ajas nö. „üleminekuta“ ( s.t. liikumine ei ole enam pidev, vaid on silmapilkne ). Keha „liikumisel“ ei ole enam trajektoori ega kiiruse ( ja ka kiirenduse ) arvväärtusi, sest liikumine ei võta enam aega. Isegi tõkked ei ole sellisel liikumisel enam mingiks takistuseks. Näiteks keha M läheb tõketest „läbi“ ( nagu kvantosake barjäärist ), sest liikumise trajektoor puudub. Ja seetõttu on kehade teleportatsioonis ainult kaks kirjeldavat suurust: kui kaugele keha ruumis ( ja ka ajas ) teleportreerub ja millises suunas see toimub. Hyperruumis oleva aja ja ruumi eksisteerimise lakkamine tähendab tegelikult seda, et keha „liikumine“ hyperruumis ei võta enam aega ega ruumi. Kuid erinevatel joonistel kujutatakse hyperruumi ikkagi tavalise aegruumi koordinaatsüsteemina. Hyperruumi võibki piltlikult ette- 137

kujutada aegruumi koordinaatsüsteemina, kuid mis eksisteerib „väljaspool“ meie tavalist aegruumi. ong>Misong>ki, mis on „väljaspool“, on midagi sootuks teistmoodi. Näiteks „väljaspool“ aegruumi ei ole enam olemas aega ega ruumi. Selles seisnebki füüsikaline põhjus, et miks hyperruumis ei ole enam aega ega ruumi ja miks hyperruumis „liikudes“ kehad teleportreeruvad. Kui liikuda „ajast ja ruumist välja“, siis seda aega ja ruumi enam ei eksisteeri. Ajas ongi võimalik rännata ainult siis, kui sellest „välja“ minna nagu tegelane „väljub“ filmist ja hakkab kerima filmilinti soovitut suunas. Stringiteoorias eeldatakse, et aegruumi mõõtmeid on rohkem kui neli. See on stringiteooria üheks põhialuseks. Kuid ajas rändamise teooria korral on see hoopis vastupidi. Aegruumi mõõtmeid ei tule juurde, vaid need hoopis vähenevad ( ehk lakkavad eksisteerimast ). Ja seetõttu on tegemist stringiteooria „vastandteooriaga“. Kui inimene „liigub“ ühest ajahetkest teise ( ehk rändab ajas ), siis inimest enam ei eksisteeri sellisel ajahetkel, mil ta teise ajahetke sooritama hakkas. See tähendab, et sellisel ajahetkel inimene väljus aegruumist, mis väljendub inimese kadumisena ehk „õhku haihtumisena“. Sellepärast, et ta liikus teise ajahetke. Kuna inimene kui füüsikaline keha omab massi ehk energiat, siis seega on inimese kadumine vastuolus energia jäävuse seadusega, mis ütleb seda, et energia ei kao ega teki juurde, vaid see muundub ühest liigist teise. Selle fundamentaalse seaduse rikkumise vältimiseks „viibivad“ kehad hyperruumis ehk väljaspool aegruumi lõpmata väikest aega. See tähendab ka seda, et inimese liikumine ühest ajahetkest teise toimub lõpmata väikese ajaperioodi jooksul. Nii ei ole energia jäävuse seaduse rikkumist võimalik tuvastada. Hyperruumis aega ja ruumi enam ei eksisteeri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria keeles öelduna on hyperruumis aeg ja ruum kõverdunud lõpmatuseni. Erirelatiivsusteooria keeles öelduna aegleneb aja kulgemine hyperruumis lõpmatuseni ja pikkus ehk kahe ruumipunkti vaheline kaugus lüheneb lõpmata väikeseks. Matemaatiliselt kirjeldaksid aja ja ruumi eksisteerimise lakkamist aga järgmised võrrandid: = = = = Sellepärast, et keha liigub valguse kiirusel vaakumis v = c. Need võrrandid on tuntud erirelatiivsusteooriast vastavalt aja dilatatsiooni ja kehade pikkuste kontraktsioonina. Antud juhul keha liigub valguse kiirusega vaakumis ja seega aeg aegleneb lõpmatuseni ja keha pikkuselgi ei ole enam mõtet. See tähendab seda, et aega ja ruumi enam ei eksisteeri, kuid keha omaaeg ja omapikkus jäävad samadeks. Nendega tutvume juba edaspidi relatiivsusteooria osas. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis. Näiteks ruumimõõtmete eksisteerimise lakkamise korral ei ole keha liikumine ruumis enam pidev. See tähendab seda, et keha ei läbi „liikumisel“ kõiki ruumipunkte oma liikumistrajektooril. Selles mõttes ei võta keha liikumine enam ruumi – liikumistrajektoor ju puudub. Kuid sellegipoolest muudab keha oma asukohta ruumis. Selles mõttes jääb ruum ikkagi eksisteerima. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine ei muuda ainult kehade liikumisomadusi, vaid ka selle mõõdetavaid suurusi. Näiteks kuidas teada seda, et kui kaugele keha ruumis ( või ka ajas ) „liigub“ ja millises suunas. Neid füüsikalisi omadusi määravaid parameetreid, mis on kasutusel klassikalises mehaanikas, siin enam kasutada ei saa, sest kehade liikumise mehaanika on erinev tavapärasest kehade liikumisest Universumis. 138

  • Page 1 and 2:

    MAAILMATAJU ESITLEB: Mis

  • Page 3 and 4:

    „Inimese enda olemasolu on suurim

  • Page 5 and 6:

    Ajas rändamise teooria sissejuhata

  • Page 7 and 8:

    Üleval pool olev skeem-joonis sisa

  • Page 9 and 10:

    mõjutada aegruumi omadusi. Albert

  • Page 11 and 12:

    aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A

  • Page 13 and 14:

    Resümee Käesolevas töös on esit

  • Page 15 and 16:

    Sissejuhatus Klassikaline mehaanika

  • Page 17 and 18:

    1 Ajas rändamise füüsikateooria

  • Page 19 and 20:

    neljas mõõde ongi ajaga seotud ju

  • Page 21 and 22:

    maailmast, sest selline aja ja ruum

  • Page 23 and 24:

    omavahel kontaktis. See tähendab s

  • Page 25 and 26:

    1.1.4.2 Universumi meetriline paisu

  • Page 27 and 28:

    Joonis 8 Mida kaugemale ilmaruumi n

  • Page 29 and 30:

    = Kui me kasutame selliseid Lorentz

  • Page 31 and 32:

    kaasnema ka ruumi teisenemine. See

  • Page 33 and 34:

    illusioon, mis ei pruugi näidata s

  • Page 35 and 36:

    c järgmiselt: +( ´ ´ = l on keha

  • Page 37 and 38:

    mis tegelikult näitabki seda, et t

  • Page 39 and 40:

    Eelnevat analüüsi võib lihtsusta

  • Page 41 and 42:

    = Tegemist on siis paisuva keraga e

  • Page 43 and 44:

    = Viimane saadud võrrand võrdub k

  • Page 45 and 46:

    = Selle kordaja y muutumispiirkond

  • Page 47 and 48:

    eksisteerimist. Väljaspool aegruum

  • Page 49 and 50:

    = ja seetõttu saame kinemaatilise

  • Page 51 and 52:

    Kõike eelnevat arvestades võib ki

  • Page 53 and 54:

    viime liikme teisele poole võrdusm

  • Page 55 and 56:

    milles = + = = + = + = = = Viimases

  • Page 57 and 58:

    ( = ja viime ühe liikme teisele po

  • Page 59 and 60:

    Järgnevalt hakkame väga põhjalik

  • Page 61 and 62:

    See tähendab seda, et Universumi p

  • Page 63 and 64:

    miski seda ei takista. Kui aga võr

  • Page 65 and 66:

    ja seega saame võrrandi kujuks jä

  • Page 67 and 68:

    = ( = ( ehk lühidalt võib selle v

  • Page 69 and 70:

    ja integreerime aja järgi, siis sa

  • Page 71 and 72:

    Aeg ja ruum kosmoloogias Eespool tu

  • Page 73 and 74:

    ainus erinevus seisnebki selles, et

  • Page 75 and 76:

    uumi teisenemine ruumi kontraktsioo

  • Page 77 and 78:

    Kiiruse v ruudu avaldis = tuleb vä

  • Page 79 and 80:

    = siis saame matemaatiliselt teisen

  • Page 81 and 82:

    Teepikkus ct võib olla valguse tee

  • Page 83 and 84:

    See tähendab seda, et kui keha m o

  • Page 85 and 86:

    Selline võrdus kehtib ka siis kui

  • Page 87 and 88:

    = = Viimases võrduses on t` nö. n

  • Page 89 and 90:

    = = Seetõttu võime raskuskiirendu

  • Page 91 and 92:

    Kui aga y = ∞, siis Universumi pa

  • Page 93 and 94:

    = = ( = + milles Hubble´i seadus o

  • Page 95 and 96:

    ehk milles tihedus on avaldatav = (

  • Page 97 and 98: näiteks gravitatsiooniline aja dil
  • Page 99 and 100: K 0 ( x,y,z ). Punkt K on kera pais
  • Page 101 and 102: Universumi ruumis, mistõttu on Uni
  • Page 103 and 104: Joonis 18 Universum ei paisu ruumis
  • Page 105 and 106: vana Universum paistab Universumi s
  • Page 107 and 108: Universumi Suur Pauk ja algsingulaa
  • Page 109 and 110: siis sellest tulenevalt saame Unive
  • Page 111 and 112: = Järgnevalt analüüsime saadud v
  • Page 113 and 114: Universumi paisumiskiirus oli minev
  • Page 115 and 116: = Null punkt asub kera tsentrist te
  • Page 117 and 118: = = = = ehk = milles peab kehtima v
  • Page 119 and 120: ja r on väiksem kui R, mis tavafü
  • Page 121 and 122: põhjustab Universumi paisumist ehk
  • Page 123 and 124: = = oleva raadiuste suhte on võima
  • Page 125 and 126: Arvestades eespool tuletatud seosei
  • Page 127 and 128: = = = milles p ongi Universumi rõh
  • Page 129 and 130: kalda suhtes nimetatakse aga absolu
  • Page 131 and 132: Kehad M ja m „ise“ kera pinnal
  • Page 133 and 134: ehk matemaatiliselt on seda võimal
  • Page 135 and 136: Keha M sfäärilised koordinaadid o
  • Page 137 and 138: toimub Universumis pidev liikumine
  • Page 139 and 140: koordinaate ruumis ja ajas, s.t. ne
  • Page 141 and 142: Joonis 17 Keha m liikus K suhtes ta
  • Page 143 and 144: Joonis 18 Keha m on K suhtes haihtu
  • Page 145 and 146: Joonis 19 Keha m on liikunud ajas t
  • Page 147: veel üks tõsiasi. Nimelt igasugun
  • Page 151 and 152: ehk = Tõstame viimase võrrandi m
  • Page 153 and 154: uumiteleportatsiooniks. 2. objekti
  • Page 155 and 156: Joonis 21 Inimese ajas liikumise su
  • Page 157 and 158: nulliga. Selle tõttu ei ole inimen
  • Page 159 and 160: aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
  • Page 161 and 162: Joonis 21 Aegruumi augu singulaarsu
  • Page 163 and 164: = + + ( + . Täpsemalt öeldes kirj
  • Page 165 and 166: siis tegelikult ( s.t. Universumist
  • Page 167 and 168: Liikumise suhtelisus Liikumine on s
  • Page 169 and 170: 1.2 Relatiivsusteooria ajas rändam
  • Page 171 and 172: Joonis 25 K liigub K´ suhtes valgu
  • Page 173 and 174: = ja pikkuse kontraktsiooni valem =
  • Page 175 and 176: = = = Klassikalises mehaanikas defi
  • Page 177 and 178: saamegi pikkuse teisenemise avaldis
  • Page 179 and 180: Teepikkus ct võib olla valguse tee
  • Page 181 and 182: See tähendab seda, et kui keha m o
  • Page 183 and 184: = = + + + Kui aga v/c avaldis asend
  • Page 185 and 186: inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlase
  • Page 187 and 188: = ( + = + või = ( = milles olev ko
  • Page 189 and 190: või = = Neid valemeid nimetatakse
  • Page 191 and 192: tähendab seda, et ühe vaatleja ja
  • Page 193 and 194: saame liikumiskiiruseks = Kuid koor
  • Page 195 and 196: = + + = + + = + + = + + = ( + ( + =
  • Page 197 and 198: Sellest tulenevalt saame y avaldada
  • Page 199 and 200:

    avaldis ainult matemaatilise defini

  • Page 201 and 202:

    = Ametlikus erirelatiivsusteooria g

  • Page 203 and 204:

    = tõestatakse ajas rändamise teoo

  • Page 205 and 206:

    milles m g = m. Täpsemate mõõtme

  • Page 207 and 208:

    Joonis 28 Tavaruum K liigub hyperru

  • Page 209 and 210:

    lähenedes aeg samuti aegleneb ja r

  • Page 211 and 212:

    = See tähendab seda, et kui = , si

  • Page 213 and 214:

    Kuid aja suhete omavahelise võrdus

  • Page 215 and 216:

    ja teepikkuse c väärtuseks saame

  • Page 217 and 218:

    = Saadud ruutjuure avaldis on matem

  • Page 219 and 220:

    korrutada mõlemad pooled valguse k

  • Page 221 and 222:

    Vastavalt üldrelatiivsusteooria ü

  • Page 223 and 224:

    ehk = milles = = Saadud viimase võ

  • Page 225 and 226:

    sfäärilistes koordinaatides: = +

  • Page 227 and 228:

    = ( + seega saame viimase võrrandi

  • Page 229 and 230:

    Geodeetilise joone meetrilise võrr

  • Page 231 and 232:

    = = = = = = Teades seda, et dt võr

  • Page 233 and 234:

    kuid seda ainult siis, kui lõpmatu

  • Page 235 and 236:

    meile tuntud Schwarzschildi raadius

  • Page 237 and 238:

    = Muutliku tähe pulseerimise perio

  • Page 239 and 240:

    = , kus = . Vektorid piirduvad ainu

  • Page 241 and 242:

    Joonis 31 Sfäärilised koordinaadi

  • Page 243 and 244:

    Koppel 1975, 123-127 ). Sfääri ra

  • Page 245 and 246:

    Tensor T kirjeldab seda, et kuidas

  • Page 247 and 248:

    ainult sellest väljas olles. Kvant

  • Page 249 and 250:

    1.3.3 Matemaatiline analüüs kvant

  • Page 251 and 252:

    = saame seega viia järgmisele mate

  • Page 253 and 254:

    = + = = = milles teepikkus on võrd

  • Page 255 and 256:

    milles = . Kvandienergia E avaldise

  • Page 257 and 258:

    siis seega saame kvandienergia E av

  • Page 259 and 260:

    läbimisel, juhtub sama ka osakese

  • Page 261 and 262:

    = + = = Saadud avaldis võrdubki la

  • Page 263 and 264:

    Kui aga keha m on hyperruumi K´ su

  • Page 265 and 266:

    omaajas lõpmata suur, kuid välisv

  • Page 267 and 268:

    Keha liikumiskiirus v näitab, et k

  • Page 269 and 270:

    ehk = = = Vaakumis liikuva valgusla

  • Page 271 and 272:

    teleportreerub ja millisesse ajahet

  • Page 273 and 274:

    ( = = = Arvestades kompleksmuutuja

  • Page 275 and 276:

    väiksem. Tuuma sees võib arvestad

  • Page 277 and 278:

    Ψ = c 1 ψ 1 (1) + c 2 ψ 1 (2) .

  • Page 279 and 280:

    Asendame saadud seosed järgmisesse

  • Page 281 and 282:

    = + + on Laplace´i operaator kolme

  • Page 283 and 284:

    = milles n = 1,2,3, ... on vabaosak

  • Page 285 and 286:

    + = saamegi tuntud fotoefekti võrr

  • Page 287 and 288:

    korraga nii kahes kohas kui ka kahe

  • Page 289 and 290:

    Lainetel on palju seaduspärasusi,

  • Page 291 and 292:

    Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h

  • Page 293 and 294:

    nendine vektor, milles on olemas fu

  • Page 295 and 296:

    valguse võnkumise sagedus on umbes

  • Page 297 and 298:

    ja tõukejõudude ehk elektrivälja

  • Page 299 and 300:

    Gravitatsiooniväli ehk aegruumi k

  • Page 301 and 302:

    = Musta augu paokiirus ehk teine ko

  • Page 303 and 304:

    1916. aastal leidis sellise lahendi

  • Page 305 and 306:

    Elektri- ja magnetväljal ( ja seeg

  • Page 307 and 308:

    kõverdunud lõpmatuseni. See tulen

  • Page 309 and 310:

    Analüüsime seda pisut. Sulgude av

  • Page 311 and 312:

    aadius. See saab väljenduda ainult

  • Page 313 and 314:

    kõverdunud ehk teisenenud lõpmatu

  • Page 315 and 316:

    ehk = = = Tuletame meelde, et välj

  • Page 317 and 318:

    annab vabade elektronide kontsentra

  • Page 319 and 320:

    Schwarzcshildi või Nordströmi raa

  • Page 321 and 322:

    = = ( ( Viimased kaks võrrandit on

  • Page 323 and 324:

    olemas negatiivne laeng ja vastupid

  • Page 325 and 326:

    potentsiaal φ kera pinnast eemaldu

  • Page 327 and 328:

    milles div = 4π ja mistahes kontuu

  • Page 329 and 330:

    = = Kuna = , siis saame viimase ava

  • Page 331 and 332:

    aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk r

  • Page 333 and 334:

    võimalda katta mingi teise keha ko

  • Page 335 and 336:

    milles me näeme seda, et = . Matem

  • Page 337 and 338:

    Oluline on märkida seda, et pindal

  • Page 339 and 340:

    lõkspinna paksus on 10 -51 meetrit

  • Page 341 and 342:

    saame konstantse kiirusparameetri

  • Page 343 and 344:

    Tuleb mainida ka veel seda, et taan

  • Page 345 and 346:

    välja arvutada ka elektrilaengu q

  • Page 347 and 348:

    tähistab energia E elektrivälja e

  • Page 349 and 350:

    lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõ

  • Page 351 and 352:

    Joonis 4 Elektrofoormasinat võib e

  • Page 353 and 354:

    Joonis 8 Isolaatoriks sobib igasugu

  • Page 355 and 356:

    Joonis 42 Inimese kehal võivad tek

  • Page 357 and 358:

    Jenny Randles, kes dokumenteeris sa

  • Page 359 and 360:

    „Vapustatud missis Forman astus s

  • Page 361 and 362:

    „Kas nad olid ajas tagasi libisen

  • Page 363 and 364:

    https://www.youtube.com/watch?v=4qB

  • Page 365 and 366:

    süsteemide vahel eksisteerivad ain

  • Page 367 and 368:

    Joonis 47 Universumi paisumine kui

  • Page 369 and 370:

    fokuseerivad suure kujutise ekraani

  • Page 371 and 372:

    = + + + = + + + = = ( + + + = mille

  • Page 373 and 374:

    eksisteeri, kuid sellegipoolest on

  • Page 375 and 376:

    tekkimatu ja ka hävimatu. „Olema

  • Page 377 and 378:

    Tulemused Antud töö üldine tulem

  • Page 379:

    368

Mis on aeg? 2
Mis on aeg? 3
MAAILMATAJU 2016
Maailmataju 2018
Maailmataju
Maailmataju 1
Erametsaomaniku PEFC Mis on metsa sertifitseerimine?
Kui kõver on banaan?
Mis on kvantmõtlemine!
Mis on must kasvatus? - Haridus
füüsika i
Maksud – meilt või meie jaoks? Mis on maks? Võib öelda, et see on ...
OÜ “Meil ei ole veel nime!” Mis on meie äriplaani äri plaan:
Ajutised tätoveeringud on ohtlikud - Linnaleht
Mis tunne on olla noor keemiaõpetaja (Andero Vaarik ... - Haridus
YFR0011loeng_2 - Hot.ee
Mis värvi on inimene? - Emakeele Selts
PEATÜKK | 1 | MIS ON ROUTES
1.Mis on ettevõtlus? - Maksu- ja Tolliamet
Puumahlad ja kevadine puhastumine
Täna, 20.märtsil algab kevad - kõik ilus on ees! - Tõstamaa
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? 2. Miks ...
Mis on biofüüsika - Tartu
24 Ann Kuut. Mis on sünesteesia?
Nad on kui ühe suure pere lapsed - Tartu
vaata siit .pdf faili
Mis on uimastid ja kuidas need meie elu mõjutavad?
„Kui pidu KorraldataKse, oN järeliKult seda ... - Keel ja Kirjandus
Kala on tervisele hea
Amülaas (S,P-Amyl, U-Amyl) Amülaas on ensüüm, mis katalüüsib ...