Mis on aeg?
Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
Tegemist on Maailmataju eriväljaandega, mille teemaks on ajas rändamine!
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
valguse võnkumise sagedus <strong>on</strong> umbes 10 14 Hz. Kiirguvas valguse laines jõuab selle ajaga toimuda<br />
sadu tuhandeid kuni milj<strong>on</strong>eid valguse võnkeid. Foot<strong>on</strong>, mida kiiratakse, <strong>on</strong> nagu lainejada, milles<br />
võib sisalduda 10 5 -10 6 võnget. Valguse laine sagedus <strong>on</strong> teatavasti f = c / λ. Selle järgi <strong>on</strong> võimalik<br />
välja arvutada ka foot<strong>on</strong>i energia. Aja perioodi Δt, mille jooksul kiiratakse, <strong>on</strong> nimetatud ka kestust,<br />
mille jooksul aatom <strong>on</strong> ergastatud. Aatomite kiirgumised kestavad lõpmatult kaua ainult siis, kui ΔE<br />
läheneb nullile. Kuid kui ΔE läheneb lõpmatusele, siis aatomi kiirgumis<strong>aeg</strong> Δt läheneb nullile. Määramatuse<br />
seose tuletus osakese energia ja aja vahel näitab mõlema määramatuse seose omavahelist<br />
seost ja ühist päritolu ( tulenevust osakese laineomadustest ).<br />
Määramatuse relatsio<strong>on</strong>id <strong>on</strong> meie mikromaailmas üsna olulised. Näiteks klassikalise teooria<br />
järgi peaksid elektr<strong>on</strong>id aatomis kiirgama ja mõne ajavahemiku tagant aatomituuma kukkuma. Kuid<br />
sellise protsessi välistavad just kvantmehaanikas tuntud määramatuse seosed. Näiteks elektr<strong>on</strong>i<br />
asukoha määramatus väheneb aatomituumale lähenedes, kuid seevastu elektr<strong>on</strong>i impulss suureneb.<br />
Selle tulemusena elektr<strong>on</strong> eemaldub aatomituumast, sest elektr<strong>on</strong>i energia suureneb. Elektriliste<br />
jõudude tõttu tõmbuvad omavahel aatomituum ja elektr<strong>on</strong>, kuid seevastu määramatuse seosed<br />
takistavad seda. Ja sellepärast tekibki aatomituuma vahetus ümbruses teatud kindla<br />
k<strong>on</strong>figuratsio<strong>on</strong>iga elektr<strong>on</strong>pilv. Kuid, nagu me juba eespool nägime, tulevad määramatuse seosed<br />
lainelistest omadustest ja need omakorda aga osakeste teleportatsio<strong>on</strong>i omadustest. Elektr<strong>on</strong>i<br />
„liikumine“ ümber aatomi tuuma <strong>on</strong> jällegi seotud tema pideva teleportreerumise omadustega<br />
<strong>aeg</strong>ruumis.<br />
Määramatuse seosed <strong>on</strong> üsna olulised ka kvantelektrodünaamika valdk<strong>on</strong>nas. Elektromagnetväli<br />
<strong>on</strong> kvantelektrodünaamika järgi ka kui foot<strong>on</strong>ite kogum või nende voog. Elektriliselt laetud<br />
osakeste omavaheline vastastikmõju ehk interaktsio<strong>on</strong> seisneb tegelikult selles, et üks osake neelab<br />
ühe foot<strong>on</strong>eist, mille kiirgas esimene. See tähendab seda, et laetud osakesed vahetavad omavahel<br />
foot<strong>on</strong>eid. Iga laetud osake tekitab enda ümber välja, mis tegelikult seisneb foot<strong>on</strong>ite kiirgamises ja<br />
neelamises. Need foot<strong>on</strong>id pole aga reaalsed, vaid neid mõistetakse virtuaalsetena. Neid virtuaalseid<br />
osakesi pole võimalik avastada nende eksisteerimise ajal. See teebki need „virtuaalseteks“.<br />
Tavaliselt <strong>on</strong> foot<strong>on</strong>i ja mingi laetud osakese summaarne energia suurem kui paigaloleval laetud<br />
osakesel ( foot<strong>on</strong>il laengut ei ole ). See aga rikub energia jäävuse seadust. Kuid kui laetud osakese<br />
poolt kiiratud foot<strong>on</strong> neelatakse sama või mõne teise laetud osakese poolt enne ajavahemikku<br />
Δt=h/hω möödumist, siis ei ole võimalik avastada energia jäävuse seaduse rikkumist. Reaalne<br />
foot<strong>on</strong>, mis võib kiirguda näiteks kahe laetud osakese põrkel, võib eksisteerida aga piiramatult kaua.<br />
Kahe punkti vahel, mille vahekaugus <strong>on</strong> l = cΔt, <strong>on</strong> virtuaalsel foot<strong>on</strong>il võimalik anda vastastikmõju<br />
ja seda siis Δt jooksul. Elektromagnetjõudude mõjuraadius võib olla mistahes suur, sest foot<strong>on</strong>i<br />
energia E=hω saab olla ükskõik kui väike.<br />
Ka osakeste tekkimise ja kadumise ajavahemikku vaakumis ehk nende eluiga <strong>on</strong> võimalik välja<br />
arvutada määramatuse relatsio<strong>on</strong>ist osakese energia ja aja vahel.<br />
2 Ajas rändamise tehnilise teostuse füüsikalised alused<br />
Selleks, et inimene saaks rännata ajas ( ehk “liikuda” teise ajahetke ), <strong>on</strong> tal esimese asjana vaja<br />
nö. pr<strong>aeg</strong>usest ajahetkest “väljuda” ( “ajast väljuda” ). Füüsikaliselt tähendab see seda, et inimene<br />
peab sattuma sellisesse <strong>aeg</strong>ruumi piirk<strong>on</strong>da, kus <strong>aeg</strong> <strong>on</strong> <strong>aeg</strong>lenenud lõpmatuseni ehk <strong>aeg</strong> <strong>on</strong> lakanud<br />
284